Katari veeldatud maagaasi ekspordi peatumine ähvardab Euroopat gaasikriisiga

USA ja Iraani vahelise konflikti tõttu on Katari LNG-eksport kukkunud 96 protsenti, jättes Euroopa gaasihoidlad oodatust tühjemaks. Analüütikute hinnangul toob see kaasa hinnatõusu ja tiheneva konkurentsi energiaressursside pärast.

Katari veeldatud maagaasi (LNG) eksport on viimase kuue kuu jooksul kahanenud 96 protsenti, kuna USA ja Iraani vahelise sõja tõttu on Hormuzi väin sisuliselt suletud. See tarneahelate katkemine on tekitanud tõsise mure Euroopa energiaturul, kus valitseb hirm, et eelseisval talvel võib gaasist puudu tulla.

Enne veebruari lõpus alanud konflikti oli Katar üks maailma olulisemaid LNG-tarnijaid, vastutades ligikaudu viiendiku eest ülemaailmsest ekspordist. Tänavu märtsist on riik suutnud välja saata vaid 18 laadungit, võrreldes 509 laadungiga samal perioodil 2025. aastal. Reutersi hinnangul on Katar selle olukorraga kaotanud ligikaudu 24 miljardit dollarit.

Euroopa gaasivarud vähenevad

Analüütikud hoiatavad, et Euroopa Liidu riigid seisavad silmitsi tõsiste raskustega gaasihoidlate täitmisel. ICIS-i gaasianalüütika osakonna juhi Andreas Schroederi hinnangul jäävad gaasivarud enne talve 5,7 miljardit kuupmeetrit väiksemaks kui esialgu prognoositud. See tähendab, et hoidlate täituvuse tipp jääb 81 protsendi asemel 75 protsendi juurde, mis on märgatavalt madalam näitaja kui eelmistel aastatel.

Hinnad Euroopa gaasiturul on juba reageerinud tarnete ebakindlusele. Kui praegu kõigub maagaasi hind vahemikus 64-68 eurot megavatt-tunni kohta, siis intensiivne sügisene täitmisperiood võib kergitada hinna kuni 80 euroni. Võrdluseks, mullu samal ajal oli gaasi hind poole odavam, püsides 31-32 euro juures.

Turudünaamika muutus

Olukorda raskendab USA LNG-eksportijate strateegiline suunamuutus. Kui 2025. aastal läks suurem osa USA tarnetest Euroopasse, siis tänavu on Aasia turud, sealhulgas Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea, tõstnud oma osa USA impordis 16 protsendilt 29 protsendini. Argus Media esindaja Natasha Fielding märgib, et Euroopa peab seetõttu agressiivsemalt konkureerima piiratud ressursside pärast.

Kuigi otseseid tarbimispiiranguid kodumajapidamistele peetakse vähetõenäoliseks, võib kõrge hind sundida tööstusettevõtteid tootmist vähendama. Samuti on oodata suuremat energiakasutuse efektiivsust, kuna ettevõtted ja elanikud reageerivad kasvavatele arvetele.