Kasvatuse kriis koolides: spetsialistid vaidlevad piiride ja empaatia üle

Eesti haridustöötajad ja psühholoogid arutlevad ETV saates "Psühho" koolikeskkonna pingete üle, tuues esile vastuolu õpetajate kurnatuse ning keerulise käitumisega õpilaste mõistmise vajaduse vahel.

Eesti koolisüsteem seisab silmitsi kasvava pingega, kus õpetajate emotsionaalne kurnatus ja õpilaste käitumisprobleemid on muutunud üha teravamaks kõneaineks. ETV saates «Psühho» analüüsisid olukorda haridustöötajad ja eksperdid, nentides, et koolimaja seinte vahel valitsev õhkkond nõuab kiiremas korras tähelepanu ja uusi lähenemisviise.

Endine õpetaja ja poeet Aliis Aalmann tõdes saates, et õpetajaamet on muutunud paljudele väljakannatamatult raskeks, kuna kooli ülesanded kuhjuvad ja distsipliini hoidmine on muutunud keeruliseks. «Õpetajad kogevad tihti jõuetust, sest märkused ei tundu enam kellelegi korda minevat,» kirjeldas Aalmann, viidates olukorrale, kus õpilaste vastutus oma koolitarvete või kohustuste eest on murenenud. Tema sõnul suunatakse sageli haridussüsteemi muudatuste koorem just õpetajate õlule, mis aga ei paku neile piisavat tuge ega tunnustust.

Piiride seadmine ja mõistev suhtumine

Psühholoog Rita Rätsep, kes on aastakümneid töötanud nii koolis kui ka erapraksises, rõhutas, et probleemide juur võib peituda ka piiride puudumises. «Kui õpetaja ei oska piire seada, muutub laps olukorras bossiks, kuid lapse aju pole sellise vastutuse kandmiseks veel valmis,» selgitas Rätsep. Ta lisas, et ilma selgete piirideta tunnevad lapsed end ebakindlalt ning vanemate kaitsereaktsioonid teevad olukorra sageli veelgi keerulisemaks.

Teistlaadse vaatenurga tõi saatesse kunstnik ja režissöör Marta Vaarik, kes meenutas omaenda kooliaega, mil ta paistis silma just eriti halva käitumisega. Praegu Kaagvere erikoolis riskikäitumisega noortega töötav Vaarik leiab, et karistamise asemel vajavad keerulised lapsed eelkõige täiskasvanute empaatiat.

«Oleksin vajanud koolis vähemalt üht õpetajat, kes oleks istunud minuga maha, vaadanud silma ja küsinud: kuidas me saame sind aidata?» rääkis Vaarik. Tema sõnul on just täiskasvanute ülesanne näidata üles mõistmist, mitte oodata lapselt küpset käitumist enne, kui täiskasvanud on ise eeskuju näidanud.

Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur nõustus, et võtmeroll on isiklikul eeskujul. Tema sõnul kujuneb vastutus koolis just läbi suhete ja eeskuju, mitte pelgalt reeglite jõustamise kaudu. Psühholoog Rätsep lisas lõpetuseks, et lapse turvatunde tagamiseks on vältimatu koostöö, lapsel peab olema vähemalt kaks inimest, üks kodus ja teine koolis, kelle juures ta tunneb end tõeliselt hoituna.