Kasparov hoiatab: Putini järgmine samm on sissetung Lätisse või Eestisse

Vene opositsionäär Garri Kasparov hoiatab, et Vladimir Putin ei kavatse Ukrainaga rahuleppe poole liikuda ning eskaleerib sõda tõenäoliselt pärast Venemaa parlamendivalimisi septembris. Kasparov usub, et kõige tõenäolisem eskalatsioon oleks provokatsioon NATO idatiiva riigis, näiteks Lätis või Eestis, et testida, kas liit ja eelkõige USA rünnakule reageeriks.

Vene dissidendi ja endise maailmamaletšempioni Garri Kasparovi sõnul ei ole Vladimir Putinil mingit kavatsust sõlmida Ukrainaga rahulepet, selle asemel eskaleerib ta sõda, tõenäoliselt pärast Venemaa septembrikuiseid parlamendivalimisi.

«Putin eskaleerus alati, kui ta tundis, et on hädas… kõige loomulikum eskalatsioon on provokatsioon,» ütles Kasparov, kes on üks Kremli prominentsemaid paguluses viibivaid kriitikuid.

Eesti ja Läti sihikul

Kasparov viitas võimalusele, et provokatsioon võiks hõlmata sissetungi mõnda NATO idatiiva riiki, näiteks Lätisse või Eestisse. Moskva eesmärk oleks tema hinnangul testida, kas liidu teised liikmed, eriti Ameerika Ühendriigid, reageeriks sõjalise rünnakuga. Täiemahulise invasiooni asemel piisaks Kasparovi arvates mõne väikese piiriäärse linna, kus elab venekeelne elanikkond, hõivamisest, ja siis oodataks, kuidas NATO vastab.

Kui USA sellisel juhul ei tegutseks, oleks Putin saavutanud oma eesmärgi: «NATO enam ei eksisteeri.»

Kasparov lükkas tagasi argumendi, et Venemaal puuduvad ressursid uue rinde avamiseks. Ta juhtis tähelepanu Vene valitsuse hiljutistele seadusemuudatustele, mis lihtsustavad mobilisatsiooni, kaotades arstliku komisjoni nõude, tema sõnul märk, et Moskva valmistub edasisteks sõjategevusteks.

«Sõda, sõda, sõda»

«Vene propagandamasinas, valitsuse tegudes ega Putini kõnedes ei ole ühtegi märki, et Kreml valmistub rahule,» ütles Kasparov. «Kõik viitab ühte suunda: sõda, sõda, sõda, sõda.»

Kasparovi hoiatused langevad ajale, mil Ukraina on intensiivistanud rünnakuid Venemaa sõjalise logistika ja energeetika taristusse. Eesti välisminister Margus Tsahkna on öelnud, et see on muutnud Venemaa «nõrgemaks». Kasparov ise leiab, et kasvav surve teeb Putini pigem ohtlikumaks, mitte kompromissivalmimaks, mistahes kokkulepe ilma Venemaa selge lüüasaamiseta annaks Moskvale vaid aega taastumiseks.

NATO peasekretär Mark Rutte tunnistas hiljuti, et «keegi» ei tea, kuidas Putinit läbirääkimislaua taha meelitada, samal ajal kui Venemaa täiemahuline invasioon Ukrainasse jõuab oma viiendasse aastasse.

Ajude äravool kui Kremli nõrk koht

Kasparov, kes sai vaieldamatuks maailmameistriks 22-aastaselt ja osaleb praegu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee dialoogiplatvormil Vene demokraatlike jõududega, soovitab Euroopal avada defektsiooniprogramm kvalifitseeritud venelastele, kes on valmis Kremliga katkestama.

«Mis on Putini nõrgim koht? Ajud. Arvutieksperdid, insenerid, finantsspetsialistid… Neil ei ole vaja sotsiaaltoetust, neil on vaja vaid dokumente. Miks mitte pakkuda neile võimalust poolt vahetada?» küsis ta.

Euroopa peaks tema hinnangul ka sanktsioonide survet karmistama ning keelustama Vene kodanikele turistiviisad. «Me peame tagama, et Putin kaotab, sest hetkel, kui ta sõja kaotab, langeb ta võimult,» ütles Kasparov.