Kasahstan on muutunud Venemaalt põgenenud sõjavastastele ebakindlaks paigaks

Kasahstan on muutunud Venemaalt põgenenud sõjavastastele ebakindlaks paigaks

Kasahstani võimude surve Venemaalt saabunud sisserändajate suhtes on 2026. aastal märgatavalt kasvanud. Korrakaitseorganid viivad läbi elamislubade kontrolle ja ülekuulamisi, sundides riiki jäänud venemaalasi kaaluma edasist lahkumist.

Poliitika

Aastal 2026 ei ole Kasahstan enam paljude Venemaalt sõja eest põgenenud inimeste jaoks turvaline pelgupaik. Kui 2022. aastal mobilisatsiooni alguses saabus riiki sadu tuhandeid inimesi, siis praeguseks on olukord drastiliselt muutunud. Kohalikud võimud viivad läbi ulatuslikke kontrolle ning riigist väljasaatmised on muutunud reaalsuseks.

Elamislubade kontroll ja väljasaatmised

Kasahstani võimud on asunud süstemaatiliselt kontrollima Venemaa kodanike elamislube, keskendudes eriti nn "paberipõhistele" või fiktiivsetele dokumentidele. Kevadel alanud operatsioonid on toonud kaasa rea ülekuulamisi, kus uuritakse nii elamisloa taotlemise asjaolusid kui ka sisserändajate poliitilisi vaateid.

Rahvusvahelist tähelepanu on pälvinud juhtumid, kus Kasahstan on andnud Venemaale välja seal tagaotsitavaid kodanikke. See on tekitanud sisserändajate seas hirmu ja ebakindlust. Hinnanguliselt viibib riigis endiselt ligi 80 000 Venemaa kodanikku, kes saabusid esimese põgenemislaine ajal, kuid paljud neist elavad nüüd äärmises ettevaatlikkuses, püüdes mitte tähelepanu äratada.

Poliitiline kliima ja tulevik

Riigi sisepoliitiline suund on muutunud autoritaarsemaks. Juulis tühistati Kasõm-Žomart Tokajevi varasemad ametiajad, mis võimaldas presidendil oma võimuperioodi pikendada. Üha sagedamini esineb survet sõltumatutele ajakirjanikele ja kodanikuühiskonnale, mis peegeldab laiemat trendi piirkonna poliitikas.

Ehkki paljud Venemaa kodanikud hindavad Kasahstani keelelist lähedust ja suhteliselt lihtsat asjaajamist, on hirm võimaliku tagasisaatmise ees kasvanud. Sisserändajad tunnistavad, et kui varem oli Kasahstanist saanud kodu, siis nüüd nähakse seda pigem transiidimaana. Plaanid edasi liikumiseks Euroopa Liidu riikidesse või Armeeniasse on muutunud paljude jaoks peamiseks eesmärgiks, et tagada isiklik turvalisus.

Ava rakenduses →