Kas Venemaa planeerib teist rinnet Baltikumis?

Arvamuse kohaselt võib Venemaa hoolimata sõjalistest raskustest Ukrainas kaaluda sõjalise ekspansiooni jätkamist Balti riikide suunal. Ajaloolised näited näitavad, et sõdivad riigid alustasid kriisiajal uusi sõjalisi operatsioone.

Venemaa tegevused Ukrainas on viinud riigi sõjalised ressursid äärmiselt pingul olukorda, kuid see ei pruugi tähendada, et Moskva loobub edasilükkamata ambitsioonidest. Arvamuse autorite hinnangul on küsimus, kas Kremli juhatus on võimeline või valmis avama uue rinde Balti riikide suunal, legitimne julgeolekuteema, mida tuleb analüüsida.

Ajaloolised paralleelid näitavad, et sõdivad riigid ei ole alati käitunud ratsionaalselt. Näiteks alustasid mitmed võimsad riigid uusi sõjalisi kampaaniaid sel ajal, kui nende ressursid olid juba nõrgalt jaotatud teiste konfliktide vahel. See toimis nii iidses perioodis kui ka kaasaegsuses.

Baltikumi riigid, Eesti, Läti ja Leedu, kuuluvad NATO-sse ja Euroopa Liitu, mis peaks teoreetiliselt pakkuma olulist kaitset. Siiski vajab piirkond jätkuvalt tähelepanu ja võimsaid kaitsemeetmeid, et tugevdada abinõusid võimalike ohtude vastu. Venemaa senditud signaalsed ja retooriline agresioon on pideva muretsemise allikas.

Oleneva olukorra analüüs nõuab kaasaegset mõtlemist ja tugevamat pool riigikaitset. NATO liikmetel on kohustus tagada oma territooriumi turvalisus ja jätkusuutlik julgeolek. Venemaa ühegi sammu korral tuleb olla valmis kiiresti reageerida.