Kas sporti võetakse Eestis liiga tõsiselt?

Arvamuse autor Joe Noormets arutleb Eesti spordipoliitika üle, keskendudes Eesti Olümpiakomitee juhtimisele ja rahastamisele. Ta küsib, kas fokus peaks olema üksnes tippspordi edendamisel või peaks spordi poliitikas olema kohta ka laiemalt keha kultuurile.

Eesti spordipoliitika on viimasel ajal olnud teravate debattide keskpunktis, eriti seoses Eesti Olümpiakomitee (EOK) juhtimisviisiga ja spordi rahastamise otsustamisega. Diskussioonides on esile kerkinud erinevad seisukohad selle kohta, millisele suunale peaks olema pööratud EOK tegevuste ja kulude prioriteet.

Joe Noormets märgib, et keskseks küsimuseks on, kuidas peaks olema jaotatud ressursid tippspordi toetamise ja laiemat kehakultuuri edendamise vahel. Tema hinnangul on tekkinud olukord, kus sporti kui sellist võetakse osapoolte seisukohade ja üldarvestusest tulenevas emotsionaalses laetuses tihti üle dramatiseeritud ja liiga tõsiselt.

Arvamuste lahknemised spordi rahastamisest ja EOK strateegiast peegeldavad sügavamaid küsimusi selle kohta, milline peaks olema sporti toetava poliitika ülesandus ühiskonnas. Kas prioriteet on suurte saavutuste otsimine tipptasemel või peaks võrdse rõhumisega arendama sportlikku kultuuri laiemalt rahvastikus.

Noormets kutsub üles vaatama spordit ehk pisut teistsugusest perspektiivist, mis võibolla aitaks vähendada pinget spordipoliitikas tekkinud erinevate vaatekohade vahel.