Kas prokuratuur kasutas Krachti asja poliitilistel eesmärkidel?

Silver Reinsaar küsitleb, kas prokuratuuri tegevus Kersti Krachti kriminaalasjas oli neutraalne või kas see oli seotud valitsuse kukkumisega ja riigikogu jõujoonte ümbermängimisega. Ajakirjanik tõstatab küsimuse, kas tegemist oli võimaliku uurimisasutuste katsega sekkuda poliitikasse.

Kersti Krachti kriminaalasjas peetavate menetlustoimingute käigus toimus midagi ebatavaliste, menetlus lõppes valitsuse kokkuvarisemisega ja riigikogu jõujoonte olulise ümberkorraldumisega. See faktide kombinatsioon kutsub esile legitiimseid küsimusi asutuste sõltumatuse kohta.

Silver Reinsaar märkib, et kui prokuratuur ja uurimisasutused said seoses ühe kriminaalasja arutamisega oluliseks osaks riigipöördest, tekib alus kahtlustada, kas tegemist oli puhtalt õiguslike või osaliselt poliitilistel eesmärkidel sõitutatud menetlusega. Eriti tõstatub see küsimus, arvestades ajastust, mil valitsus kokku kukkus.

Taolised kahtlused on demokraatlikus ühiskonnas tõsisemad, sest need puudutavad institutsioonide sõltumatust ja võimu eraldamist. Kui uurimis- ja prokuratuuriasutused muutuvad poliitilisteks agentuudiks, kahjustab see üldist usaldust õigussüsteemisse ja demokraatia aluspõhimõtetesse.