Kas pikk elu on väärt pingutust?

Artikkel käsitleb kaasaegset obsessiooni tervisega ja elupikkuse parandamisega. Autor küsitleb, kas pideva monitoorimise ja optimeerimise kõrvalt jääb elust üldse nauding järele.

Tänapäeva inimene on muutunud justkui oma tervise täiskohaga töötajaks. Sammude loendamine, toitainete jälgimine ja une- ning muude biometriliste näitajate pidev jälgimine on muutunud igapäevarutiiniks. Nutiseadmed jälgivad iga liigutust, iga kella lööki, näiliselt valmistades meid pikemaks ja tervemate eluks.

Kuid millistel kuludel see kõik käib? Samas kui mõõdame, loendame ja optimeerime, küsib autor õigusega, kas me tõepoolest nautisime elu selle kõige keskel. Tennisemängijad, kes on teaduslike uuringute kohaselt teatavasti pikaealisemad, ei ole seda saavutanud obsessiivse biometriliste näitajate jälgimisega, vaid lihtsamalt, säärast spordiga tegelemisega, mis neid rõõmustab.

Artikkel tekitab sisuliselt väliseid küsimusi. Kas me oleme muutunud liiga obsesseerituks oma tervise arvude järgi? Kas me kaotame tegelikult elust ulatust ja naudit, keskendudes ülemääraselt keha monitooritud näitajatele? Võib-olla on tegelik saladus pika ja õnneliku elu taha lihtsam, teha regulaarselt midagi, mis meile meeldib.

Teadus näitab, et aktiivsus ja hea mental-sotsiaalne tervis on sama olulised kui mistahes biomeeter saab näidata. Kannatavalt planeeritud optimiseerimise asemel võib olla palju tõhusam lihtsalt teha igapäevaselt midagi, mis paneb südame paremini pumpama ja meele rõõmsaks muutuma.