Kas Mykhailo Drapatyi suudab lahendada Ukraina poliitilise kriisi?

Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi otsus nimetada Mykhailo Drapatyi relvajõudude uueks ülemjuhatajaks sündis protestide ja sõjaväe juhtkonna sisekonflikti taustal. Analüütik Konstantin Skorkini hinnangul võib uus kindral muuta armee juhtimist, kuid poliitilist kriisi ametivahetus iseenesest ei lahenda.

Ukraina relvajõudude uueks ülemjuhatajaks nimetatud Mykhailo Drapatyi peab taastama usalduse sõjaväe juhtkonna vastu ajal, mil riigis jätkuvad protestid ja poliitilised pinged. Ta vahetas ametikohal välja kindral Oleksandr Sõrskõi.

Miks Sõrskõi lahkus?

Sõrskõi tagasiastumist nõudsid protestijad pärast kaitseminister Mykhailo Fedorovi vallandamist. Fedorovi ja ülemjuhataja suhted olid pingelised ning avalikkuse ette jõudsid süüdistused, et armee juhtkond pidurdab reforme, eelistab bürokraatiat ja edutab lojaalsust tulemuste asemel.

Analüütik Konstantin Skorkin ütles, et Zelenskõi otsus sündis mitme surveallika koosmõjul. Ühelt poolt kasvas rahulolematus Ukrainas, teisalt olid Fedorovi vallandamisest häiritud Euroopa liitlased. Sõrskõi oli presidendile poliitiliselt mugavam, sest tal puudusid nähtavad poliitilised ambitsioonid, kuid avalik surve sundis lõpuks muudatuse tegema.

Sõrskõi pärand on vastuoluline. Talle omistatakse Kiievi kaitsmise juhtimine Venemaa täiemahulise sissetungi alguses ning olulist rolli Harkivi oblasti ja Hersoni vabastamise operatsioonides. Samal ajal kritiseeritakse teda suurte kaotuste pärast Bahmuti kaitsmisel ja Kurski operatsioonil, mille käigus vallutatud sillapea tuli hiljem maha jätta.

Uue ülemjuhataja taust

Drapatyi alustas sõjaväekarjääri Donbassi sõja alguses 2014. aastal. Ta osales Mariupoli operatsioonis ning sai tuntuks videoga, kus tema juhitud jalaväe lahingumasin murdis läbi linna barrikaadi. Hiljem juhtis ta üksusi Izvarino piirkonnas piiramisrõngast välja.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi osales Drapatyi Krõvõi Rihi kaitsmisel ning Hersoni oblasti vabastamisega seotud operatsioonides. 2024. aastal sai temast maavägede ülem. Ta on toetanud droonide ja muu tehnoloogia ulatuslikumat kasutamist ning oli Fedorovi reformisuuna üks sõjaväelisi toetajaid.

Ootused ja riskid

Drapatyile langeb surve jätkata armee tehnoloogilist uuendamist, kuid veel keerulisem ülesanne on lahendada mobilisatsiooniprobleem. Ukraina mobilisatsioonivarud on kahanenud, teenistusse kutsumine tekitab ühiskonnas vastuseisu ning värbamissüsteemi on saatnud korruptsioonisüüdistused.

Skorkini hinnangul ei lahenda uus ülemjuhataja üksi ka poliitilist kriisi. Drapatyi on Sõrskõist populaarsem ja ambitsioonikam ning võib seetõttu muutuda presidendi jaoks ebamugavamaks keskuseks. Ukrainas ei toimu sõjaseisukorra tõttu valimisi, samal ajal kasvab ühiskonnas ootus poliitilise uuenemise järele. Skorkini sõnul võivad uued pinged tekkida ka presidendi ja armee juhtkonna vahel.