Kas Iraani konflikt avab Hiinale tee maailmavõimule?

Jüri Toomepuu analüüsib, kuidas Ameerika Ühendriikide strateegiline fookus Lähi-Idele võib kiirendada Hiina tõusu globaalse ülivõimuks. Iraani sõja ja Hormuzi väina kriisi varjus muutub maailmapoliitika tasakaal Ameerika kahjuks.

Geopoliitiline landscape muutub kiirusega, mida varem harva on nähtud. Ameerika Ühendriikide suurenev seotus Lähi-Ida konfliktidega, eriti Iraani sõja ja Hormuzi väina kriisiga, tõmbab järjest rohkem sõjalisi ja diplomaatilisi ressursse piirkondadest, kus tegelikult toimub tuleviku kujundamine.

Selline strateegiline fokuse nihkumine annab Hiinale väärtuslikku aega ja ruumi oma globaalse mõjuvõimu laiendamiseks. Järjest rohkem Aasia riigid, Afrika riigid ja lausa Lõuna-Ameerika riigid otsivad majanduslikke partnereid, kes pole seotud vahemeresse ja Lähis-Itta asjadega. Hiina pakub neile alternatiivi, mille taga pole tuhandete miilitaarbaasidega impeeriumi.

Donald Trumpi administratsiooni geopoliitilised improvisatsioonid ja USA välispoliitika ebakindlus aitavad Hiinal kaardis domineerida. Kui Ameerika tegutsis eelnevatel aastakümnetel üheainsa globaalse mängujuhina, siis nüüd on selge, et USA ressursid ja tähelepanu on piiratud.

Tulemus on paradoksaalne: justkui Ameerika püüab Iraani peatada ja Hormuzi väina kontrolli säilitada, kuid tegelikkuses loob see täpselt need tingimused, mille all Hiina võib saada maailma uueks valitsejaks. See võib olla selle aasta kevadele iseloomulik geopoliitiline pöördumine.