Euroopa Liit ja Hiina: kas Brüssel on valmis suhet ümberkujundama?

Brüsselis kasvavad hirmud, et Hiina tööstusmasin surub Euroopa Liitu nurka. Eksperdid arutavad, kas EL on lõpuks valmis Hiinaga suhteid tõsisemalt ümber hindama.

Brüsselis kerkib üha teravamalt esile küsimus: kas Euroopa Liit on viimaks valmis võtma Hiina suhtes tõsisema ja otsustavama hoiaku? Hirmud, et Euroopa jääb lõksu Pekingi võimsa tööstusmasina ja kaubandusstrateegia vahele, on kasvanud märkimisväärselt.

Eksperdid hoiatavad

Centre for European Reform'i ekspert Sander Tordoir, Hiina-uuringute keskuse MERICS analüütik Grzegorz Stec ning ajakirjanik Jordyn Dahl on juhtinud tähelepanu sellele, et EL seisab silmitsi keerulise dilemmaga. Ühelt poolt on Hiina endiselt üks ELi olulisimaid kaubanduspartnereid, teisalt kujutab Pekingi majanduslik ekspansioon endast kasvavat ohtu Euroopa tööstusele.

Kriitikud kirjeldavad ELi ja Hiina suhet kui "kuritarvitavat partnerlussuhet" — seost, mida on raske lõpetada, kuid mis tekitab Euroopale pidevalt kahju. Hiina subsideeritud tootmine surub madalate hindadega välja Euroopa tootjaid mitmes sektoris, alates elektriautodest kuni päikeseenergiaseadmeteni.

Brüsseli keeruline valik

Euroopa Liidu poliitikakujundajad otsivad tasakaalu: kuidas kaitsta Euroopa majandust, säilitades samal ajal olulised kaubandussuhted? Senised meetmed, nagu tariifid Hiina elektriautodele, on tekitanud Hiinas tugeva vastuseisu ja kättemaksuähvardusi.

Küsimus, kas Brüssel on valmis astuma järgmise sammu ja kehtestama laiemad kaitsemeetmed, jääb lahtiseks. Euroopa riikide huvid erinevad märkimisväärselt — mõned liikmesriigid, kes on tugevalt seotud Hiina turgudega, on ettevaatlikumad, teised nõuavad jõulisemat vastust Pekingi kaubanduspraktikale.