Kas Eesti tervisesüsteem keskendub haiguste ravile või ennetusele?

Tervisekassa uus arengukava lubab ennetust ja paremat ressursside kasutamist, kuid süsteemne muutus vajalikest eesmärkidest tegelikkusse jääb ebamääraseks. Küsimused jäävad vastamata, kuidas praktiliselt muudetakse tervishoiukultuuri fokusseerimist haiguste ravilt ennetusele.

Eesti tervisekassa avaldatud arengukava esitab õiglaselt kõlanud eesmärgid: ennetusele keskendumise suurendamine, esmatasandi tervishoiu tugevdamine ja ressursside targemp kasutamine. Need on loogilised ja vajalikud suunad, mis märgiksid põhilist muutust tervishoiusüsteemi prioriteetides. Pealispinnal näib kõik õiges suunas liikuvat ja muudatuste planeerimine on asjalik.

Kuid kuni dokumendiga üksi jäädes võib tekkida küsimusi: millised on konkreetsed mehhanismid, mis selles kavas kirjeldatud muudatused tegelikkuses ellu viivad? Kui sügavalt on planeeritud üleminekut haiguste ravimise paradigmaalt tervise säilitamise paradigmale? Kuidas tasakaalustatakse hetkel haigete inimeste intensiivravi vajadused ja ressursside suunamine ennetusmeetmetesse?

Tervisekassa arengukava on oluline signaal, et Eesti tervishoiu strateegia peaks muutuma. Kuid dokumentidest ideede tegelikule muutusele jõudmine nõuab palju rohkem kui plaanid paberile kirjutada. Vajalik on selge tegevuskava, piisavad ressursid, rahvastiku haridus ennetuse olulisusest ja kogu süsteemi ümberkorraldamine vastava infrastruktuuri loomiseks.

Tegelikkuses seisame silmitsi keerulise valiku ees: kas jätkame senist rada, kus tervishoiusüsteem toimib peamiselt haiguste ravimismasinana, või oleme valmis investeerima teadlikult ennetusse ja rahvastiku tervisesse, mis pikemas perspektiivis vähendaks ravisüsteemi koormust. Arengukava kirjutamine on vaid esimene samm selles muutustes.