Kas Eesti jõuab 2030. aastaks Euroopa jõukamate hulka?

Rahvusvaheline Valuutafond prognoosib, et kuigi Euroopa majandus kasvab järgmise kümmekonna aasta jooksul, ei muutu riikide omavahelised majanduslikud erinevused märkimisväärselt. IMFi uuringu järgi jäävad väljaarvatud riigid ka 2030. aastaks ligikaudu samale tasemele, kuigi inimeste sissetulekud per capita kasvavad üldiselt.

Rahvusvahelise Valuutafondi viimased majandusprognoosid näitavad, et Euroopa ees ootab stabiilne kasvuperiood kuni 2030. aastani. Siiski ei anta majandusekspertide poolt põhjust optimmilisuse jaoks, sest riikide omavahelised jõustruktuurid jäävad põhijoonetest muutumatult.

IMFi analüüsi kohaselt kasvab SKP elaniku kohta peaaegu kogu Euroopas, kuid see kasv on paljudel juhtudel suhteliselt ühtlane. See tähendab, et kuigi absoluutsetes numbrites toimub kasv, ei muutu rikkamate ja vaesematest riikide vahe märkimisväärselt. Jõukas põhjaeuroopalikud riigid jäävad jätkuvalt majandusliku heaolu žebränüüdis tippudele.

Eesti potentsiaali osas on ennustused tagasihoidlikud. Ehkki Eesti majandus kasvab, pole prognoosid näidanud, et riik suudaks 2030. aastaks üleminekut teha vaesematest Euroopa riikidest keskmisest jõukamasse kategooriasse. Majandusanalüütikute arvates mängivad siin rolli erinevad tegurid nagu tööjõu liikuvus, inflatsioon ning geopoliitilised pinged.

Ekspertide sõnul ei ole aga ka pessimismi põhjust. Eesti erinevalt paljudest teistest riikidest on tegemas põhjapanevaid investeeringuid digitaliseerumisesse ja rohetehnoloogiasse, mis võiksid pikas perspektiivis anda konkurentsieelis. Majanduskasvud on suuresti seotud innovatsiooni ja produktiivsuse suurenemisega, kuigi IMFi prognoos näitab, et käesolevas kümnendis ei pruugi muutused olulised olla.