Kas digiriik on muutunud kitsaks latekskostüümiks?

Doris Põld arutleb, kuidas Eesti digiriigi teenused võivad muutuda ebamugavaks, kui riik eelistab omade IT-majade arendamist asemel koostööd erasektoriga. Tema sõnul on targal tellimisel oluline roll jätkuva innovatsiooni tagamisel.

Digiriigi lahendused, mida Eesti on aastakümned arendanud, pidavad olema kodanikele ja ettevõtetele mugavad ning tõhusad. Siiski tekib küsimus: kas praegused teenused on tõesti need ideaalsed lahendused, mille jaoks need loodud on, või on need muutunud kitsaks ja ebamugavaks?

Doris Põld tõstatab olulise probleemi - riigi otsused arendada sisemisi IT-lahendusi võivad kahjustada koostööd erasektori innovatiivsemate ja paremini spetsialiseeritud ettevõtetega. Kui riik investeerib oma IT-majade loomisesse asemel pädevate eraettevõtete teenuste ostmisega, võib see viia tarbimiskulude tõusule ja innovatsiooni pidurdumisele.

Tema väitel on Eestis tekkinud head näited, kus riigi ja erasektori koostöö on viinud tipptasemel digitaalsete lahenduste loomiseni, mis on tunnustatud ka rahvusvahelisel tasandil. Need edukaad projektid tõestavad, et parim tulemus saavutatakse, kui riik tellib teenuseid ja lahendusi, mitte ei püüa konkureerida erasektori firmadega oma IT-ressursside kaudu.

Probleem seisneb seega prioriteetide seadmises: kas Eesti digiriik jääb mugavaks ja paindlikuks teenuseks, mida kasutajad soovivad, või muutub see institutsioonide sisesetest huvidest juhtivaks, ebamugavaks "kostüümiks", mida kodanikud sunnitud tarvitama on?