Karupojad tõid Eestis esile suurulukite rehabilitatsiooni puudujäägid

Eestis puudub suurulukite rehabilitatsioonikeskus, mis on toonud kaasa arutelu, kas selline asutus oleks vajalik. Keskkonnaamet ja Tallinna loomaaia pealoomaarst peavad praegust süsteemi piisavaks, kuid Eesti Metsloomaühing hoiatab, et paljud abivajajad loomad jäävad ikkagi ilma korraliku abita.

Mitmed juhtumid abivajavate metsloomadega on Eestis taas tõstatanud küsimuse, kas riigis on piisavalt võimalusi suurte ulukite, sealhulgas karupoegade, raviks ja rehabilitatsiooniks. Praegu puudub Eestis spetsiaalne suurulukite rehabilitatsioonikeskus, mis seab nii loomade päästjad kui ka ametkonnad keerulisse olukorda.

Ametkonnad: süsteem toimib

Keskkonnaamet leiab, et olemasolev süsteem on metsloomade abistamiseks piisav. Ka Tallinna loomaaia pealoomaarst jagab seisukohta, et praegused võimalused katavad vajaduse ning eraldi suurulukite rehabilitatsioonikeskuse rajamine ei ole hädavajalik.

Metsloomaühing: paljud loomad jäävad abita

Eesti Metsloomaühing ei nõustu ametliku hinnanguga. Ühingu sõnul jäävad paljud abivajajad metsloomad praeguse korralduse juures vajaliku ravita, kuna sobivaid asutusi ja vastava ettevalmistusega spetsialiste napib. Suurulukid, nagu karud, nõuavad spetsiifilist hooldust, mida tavapärased loomaarstid sageli tagada ei suuda.

Viimaste nädalate jooksul on avalikkuse tähelepanu pälvinud mitmed juhtumid, kus üksi leitud karupojad vajasid inimabi. Just need juhtumid on andnud tõuke arutelule selle üle, milline peaks olema riiklik vastutus metsloomade abistamisel ja kes peaks kandma rehabilitatsiooni korraldamise kohustust.