Karujaht Eestis piirangute all: küttimine on lubatud vaid eriloaga

Eesti jahieeskirjad muutusid aprillist, võimaldades pruunkarude küttimist vaid keskkonnaameti väljastatud eriloa alusel. Muudatus tuleneb pikaleveninud kohtuvaidlustest ning tähendab jahimeeste hinnangul sisuliselt tavapärase karujahi ärajäämist.

Eestis on karude küttimise kord alates tänavu aprillist märkimisväärselt karmistunud. Pärast MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaameti vahelisi kohtuvaidlusi on jahipidamine võimalik vaid keskkonnaameti eriloaga, mida väljastatakse erandjuhtudel ehk nii-öelda nuhtlusisendite kõrvaldamiseks. Seni on tänavu antud kolm sellist luba seoses mesitarude lõhkumisega Harjumaal ning Tartu- ja Põlvamaa piiril.

Kohtuvaidlused tõid muudatused

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul on asutus tegelenud sel aastal seitsme karuga, kes on inimeste õuele sattunud. Ta selgitas, et mõningatel juhtudel oli tegemist noorte loomadega, kes olid harjunud inimeselt toitu saama ja seetõttu kaotasid oma loomupärase kartuse. «Esimene punt olid käesoleval aastal täitsa alaealised mõmmikud. Teine punt olid eelmise aasta omad, 1,5-aastased. Nad ei ole otseselt ja selgelt nuhtlusisendid,» märkis Türna, lisades, et taluõuel kahju tekitanud isendite puhul kaalutakse küttimisloa väljastamist.

Sektori esindajad leiavad, et uus regulatsioon teeb populatsiooni ohjamise keeruliseks. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts tõi välja, et Keskkonnaagentuuri soovituslik küttimismaht on tänavu kuni 150 karu. «Kui arvestada seda, et umbes kolm luba on väljastatud ja kui palju aega ja ressurssi võtab selle üksiku loa väljastamine, siis kindlasti seda teadlaste poolt soovitud normi täis ei kütita,» lausus Korts.

Teaduspõhine küttimine on ohus

MTÜ Eesti Suurkiskjad eestvedaja Eleri Lopp on vastandlikul seisukohal, viidates puudustele andmekogumises. Ta toob näiteks Riigikohtu varasema otsuse huntide kohta, kus riiki manitseti seadustele vastavale seirele. «Selliseid populistlikke ja demagoogilisi väiteid võib öelda, aga samas meil teadmist ei ole sel teemal, et palju meil karusid üldse on,» sõnas Lopp. Ta rõhutas, et otsused peavad põhinema faktidel, mitte oletustel.

Ulukiseire andmetel on karude arvukus viimase kahe kümnendiga kahekordistunud. Nii jahimehed kui ka ametnikud prognoosivad, et tihenev populatsioon ja piiratud toidubaas võivad suurendada kokkupuuteid inimestega.