Karujaht Eestis on sisuliselt peatunud: kütitavate loomade arv jääb alla kümne

Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul on karude arvukus kasvanud 1500 isendini, kuid range lubade süsteem ei võimalda populatsiooni reguleerida. Tänavu on väljastatud vaid neli küttimisluba ja jahimehed prognoosivad hooaja lõpptulemuseks alla kümne kütitud looma.

Eestis on karude küttimine muutunud keeruliseks bürokraatlikuks protsessiks, mis jahimeeste hinnangul võib viia populatsiooni kontrollimatu kasvuni. Kuigi keskkonnaamet on tänavu väljastanud neli eriluba, ei ole ükski neist seni tulemust andnud. Eesti Jahimeeste Seltsi jahindusnõunik Marko Vinni nendib, et praeguse süsteemi juures ei õnnestu prognoositud 1500 isendi küttimine mitte kuidagi.

«Ma arvan, et me ei küti sellest 150st lõpuks kümmetki,» prognoosis Vinni.

Erinevad hinnangud arvukusele

Lõhe jahimeeste ja riigi vahel on süvenenud. Kui keskkonnaagentuuri viimaste aastate seireandmed näitavad Eesti metsades stabiilselt ligikaudu 1000 karu, siis jahimeeste arvutused viitavad juba 1500 isendile. Vinni selgitab seda lihtsa matemaatikaga: kui igal aastal sünnib juurde 300 karupoega ja küttimist praktiliselt ei toimu, lisandub populatsiooni märgatavalt rohkem loomi, kui ametlik statistika eeldab.

Vaidluste keskmesse on tõusnud Euroopa Liidu õigusnormid ja Berni konventsioon, mis piiravad suurkiskjate majandamist. Eestis jättis riik 1992. aastal vajalikud erandid taotlemata, mistõttu on praegune küttimine võimalik vaid erandjuhtudel. See tähendab, et iga luba tuleb taotleda konkreetse nuhtlusisendi eemaldamiseks, kes on tekitanud vähemalt kolm kahjustusjuhtumit.

Bürokraatia takistab populatsiooni ohjamist

Nõue tõestada karu korduvat pahategu ja välistada ennetusmeetmete puudumine muudab küttimisloa saamise ja selle täitmise keeruliseks. Vinni sõnul ei pruugi nuhtlusisend teist korda samasse kohta naasta, mistõttu jäävad load tihti kasutamata.

Seniks aga hoiatab Vinni võimalike konfliktide eest, kui karude arvukus kasvab üle ühiskonna taluvuspiiri ning loomad hakkavad toidunappuse tõttu üha sagedamini inimeste elupaikadesse tungima.