Karude sage liikumine Ida-Virumaal ja Harjumaal võib viia karmide otsusteni

Keskkonnaamet hoiatab, et inimasustuse lähedusse kippuvate ja inimestega harjunud karude puhul võib osutuda vajalikuks nende hukkamine. Probleemsete loomade arvukus on tõstatanud vajaduse arutada Eesti karupopulatsiooni haldamise ja kaitsekategooria muutmise üle.

Ida-Virumaal ja Harjumaal on keskkonnaamet sunnitud tegelema üha sagedasemate karude ja inimeste kokkupuudetega, mis paneb ameti ametnikud olukorra ette, kus võib olla vajalik probleemloomade hukkamine. Hiljutised juhtumid, kus noored karud on korduvalt liikunud inimeste kodude läheduses, on sundinud ametnikke sekkuma juba mitmel korral.

Korduvad kokkupuuted asulates

Ida-Virumaal on ametnikud tegelenud 22- ja 25-kilogrammise karupojaga, kes on alates juulist püüdnud neljal korral inimasustusest metsa viia. Need loomad püüti esmakordselt kinni Tartumaal lootuses, et nad naasevad oma ema juurde, kuid nad jätkasid inimeste läheduses viibimist. Hiljutises episoodis õnnestus loomad sulgeda ühe saekaatri laoruumi, kus veterinaar nad uinutas. Tanel Türna, keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja, selgitas, et loomad on tõenäoliselt varem inimestelt süüa saanud ja seostavad nüüd inimesi toiduallikaga, mistõttu puudub neil hirmuinstinkt.

Loomadele paigaldati jälgimisseadmed, et nende liikumist paremini kontrollida. Varasemalt on Harjumaal Vanamõisa külas märgatud kolme karupoega uudistamas majahoovis. Järvamaal Võõbu külas anti samuti luba kahe karu hukkamiseks, kuid pärast kohalike jahimeestega konsulteerimist otsustati esialgu proovida nende elusalt püüdmist ja ümberasustamist.

Populatsiooni ohjamine ja tulevik

Keskkonnaagentuuri andmetel elas Eestis 2024. aasta sügisel vähemalt 1100 karu. Tanel Türna märkis, et praegune süsteem, kus väljastatakse eriloa alusel küttimislube üksikutele probleemsetele loomadele, ei pruugi olla piisav karude arvukuse kasvu pidurdamiseks. Tänavu on amet väljastanud 13 sellist eriluba piirkondades, kus loomad on tekitanud kahju mesilatele, kariloomadele või liikunud ohtlikult kergliiklusteedel.

Türna hinnangul vajab Eesti laiemat arutelu selle üle, kuidas karupopulatsiooni hallata. Ühe võimalusena on laual ettepanek taotleda Euroopa Liidu tasandil karu kaitsekategooria muutmist või erandi saamist, et lubada populatsiooni tõhusamalt kontrollida. Hundi arvukuse kohta nentis ta, et see pole praegu erakordselt kõrge ning paanikaks pole põhjust, kuna eelmisel hooajal kütiti 163 isendit.