Karude arvu kiire kasv Eestis suurendab ohtlike kohtumiste riski

Keskkonnaagentuuri andmetel on karude arvukus Eestis tõusnud viimase kümnendi jooksul, ulatudes 2025. aasta sügisel ligikaudu 1100 isendini. Ekspertide hinnangul võib küttimise piiramine kohtuotsustega viia olukorrani, kus suurenev asurkond põhjustab sagedasemaid konflikte nii põllumajanduses kui ka inimestega.

Eestis on pruunkarude arvukus näidanud viimasel kümnendil märgatavat tõusutrendi, ulatudes 2025. aasta sügiseste seireandmete kohaselt ligikaudu 1100 isendini. Keskkonnaagentuuri ulukiekspert Peep Männil selgitab, et karude populatsiooni tihenemine on otseselt seotud küttimise piirangutega, mis on tulenenud viimaste aastate kohtulahenditest.

Karude arvukuse hindamiseks kasutatakse laiaulatuslikku seiret, mis tugineb nii jahimeeste kogutud rajakaamerate andmetele kui ka jahinduse infosüsteemile Jahis. Meetodi aluseks on samal aastal sündinud poegadega emakarude loendamine, kuna nende liikumisareaal on kevadel piiratud ja paremini vaadeldav. Üle Eesti koguti mullu üle 7000 vaatluse, mida analüüsitakse ruumiliselt ja ajaliselt, et saada võimalikult täpne pilt populatsiooni suurusest.

Arvukuse tõus suurendab konflikte

Populatsiooni kasv avaldab survet nii looduslikule tasakaalule kui ka majandustegevusele. Männili sõnul on karude mõju põdraasurkonnale muutunud märgatavaks, kuna suurkiskjad murravad aktiivselt põdravasikaid. See vähendab küttimisvõimalusi ja tekitab pingeid jahimeeste seas. Lisaks kasvavad põllumajanduskahjud, kui karud liiguvad intensiivsemalt väljaspool metsamassiive, tekitades otsest kahju põllukultuuridele.

Eestile on seni olnud omane karude vältimine, kuid rahvastikutiheduse ja karude arvu samaaegne muutumine suurendab juhuslike kohtumiste tõenäosust. Eksperdi hinnangul on oht inimestele seotud peamiselt loomade enesekaitseinstinktiga. Kuigi surmajuhtumeid Eestis pole esinenud, on viimase 25 aasta jooksul fikseeritud seitse intsidenti, kus inimene on karurünnaku tagajärjel vigastada saanud.

Küttimise piiramine nihutab tasakaalu

Kohtulahenditega kehtestatud jahipiirangud takistavad asurkonna arvukuse reguleerimist, mis oli viimased kaks aastakümmet tavapärane praktika. Männil nendib, et kui populatsiooni kasv ei ole juhitud, suureneb oht loodusliku tasakaalu kadumiseks. Loodusturismi ettevõtjate jaoks võib karude rohkus olla atraktiivne, kuid ühiskondlikult on liigi arvukuse reguleerimata jätmine toonud kaasa rahulolematust nii põllumajandussektoris kui ka elanike seas, kes kardavad metsa või loodusesse minna.