Kärt Pormeister: kas meestele on sotsiaalmeedias rohkem lubatud kui naistele?

Õigusteadlane Kärt Pormeister kirjutab naiste vastu suunatud vihakõnest sotsiaalmeedias ja küsib, kas platvormid kohtlevad mehi ja naisi erinevalt. Artikkel sai alguse ajakirjaniku päringust, mille tulemusel ilmunud lugu keskendus ootamatult naiste endi käitumisele.

Õigusteadlane Kärt Pormeister kirjutab, et mõni nädal tagasi võttis temaga ühendust ajakirjanik, kes uuris naiste vastu suunatud vihkamist sotsiaalmeedias. Ajakirjanik soovis teada, milliseid solvanguid Pormeister ise on oma sotsiaalmeedia kontodel saanud. Eesti Ekspressis ilmunud lugu tuli talle aga üllatusena, selle asemel, et käsitleda naiste vastu suunatud vihakõnet, keskendus artikkel naiste endi käitumisele sotsiaalmeedias.

Pormeister toob välja, et tema poole pöördunud inimesed on kasutanud sõimusõnu, mida ühiskonnas peetakse aktsepteeritavaks üksnes teatavate sihtrühmade puhul. Näiteks on teda nimetatud «tavakodanik idioodiks kahe auguga lihakehaks», väljendid, mis viitavad selgelt soopõhisele alandamisele. Tema hinnangul peegeldab selline keel laiemat probleemi: naisi alandatakse avalikus ruumis viisidel, millega mehed harva kokku puutuvad.

Keskne küsimus, mille Pormeister esitab, on see, kas sotsiaalmeediaplatvormid ja ühiskond laiemalt kohaldavad erinevaid standardeid sõltuvalt sellest, kes räägib ja keda rünnatakse. Kui mees saab sarnase sisuga sõnumeid, käsitletakse seda sageli lihtsalt «karmi internetikultuurina», kuid naiste puhul on tegemist süsteemse mustriga, mis ajendab naisi avalikust arutelust eemale jääma.

Pormeister rõhutab, et probleem ei seisne pelgalt üksikutes solvangutes, vaid selles, kuidas selline keskkond mõjutab naiste valmisolekut ühiskonnas kaasa rääkida. Kui avalik arutelu muutub naistele ohtlikuks või kurnata, kaotab demokraatia olulisi hääli. Ta kutsub nii platvorme kui ka meediat üles vastutusele võtma käitumist, mis süstemaatiliselt vaigistab teatud gruppe.