Kärt Pormeister: kas LÄTAK-i uus regulatsioon lõpetab vaigistushagide epideemia?

30. juunil jõustusid Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus uued sätted, mis võimaldavad kohtutel vaigistushagid ehk LÄTAK-id menetlusse võtmata jätta. Samal ajal tegi Harju maakohus otsuse Parvel Pruunsilla hagi kohta ajakirjanik Martin Laine ja Delfi Meedia vastu, jättes selle täies ulatuses rahuldamata ja nimetades seda vaigistushagiks. Õigusteadlane Kärt Pormeister analüüsib, mida uus regulatsioon muudab ja kas see suudab solvamishagide ärisuunale pidurit tõmmata.

30. juunil jõustusid Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku uued sätted, mis annavad kohtutele vahendi nn vaigistushagide ehk LÄTAK-ide vastu võitlemiseks. LÄTAK, legaalne ähvardamine takistamaks avalikkuse kaasamist, on Ameerikast laenatud akronüüm, mis tähistab hagisid, mida kasutatakse ajakirjanike ja avaliku arvamuse kujundajate vaigistamiseks.

Pruunsilla hagi sai kohtus lüüa

Päev enne uue regulatsiooni jõustumist tuli Harju maakohtust märkimisväärne otsus: kohus jättis täies ulatuses rahuldamata Parvel Pruunsilla hagi ajakirjanik Martin Laine ja Delfi Meedia AS-i vastu. Vaidluse aluseks oli Laine artikkel Eesti Ekspressis, mis ilmus 2025. aasta veebruaris ja tutvustas kriminaalmenetluses avalikuks tulnud teavet, täpsemalt Pruunsilla e-kirjavahetust, mis näitas, kuidas ta erakonna suurdoonorina parteis niite tõmbas.

Pruunsild nõudis, et ajakirjanik ja Delfi eemaldaksid artiklist kõik laused, kus tema isikuandmeid mainitakse. Tema esindajate sõnul oli artiklis koguni 44 probleemset tahku, sealhulgas soovitused muuta Tõnis Paltsi arvamusartikli pealkirja ning teha mõni Isamaa liige «staarpoliitikuks». Kokku nõuti ajakirjanikult ja Delfilt ligi pool miljonit eurot.

Maakohus märkis, et Pruunsild on nõuet kunstlikult suurendanud, ning nimetas hagi otse vaigistushagiks. Tasub rõhutada, et kuigi Pruunsild ja Priit Humal mõisteti tänavu märtsis kriminaalasjas õigeks, pidasid kohtud Pruunsilla e-kirjade kogumist kriminaalmenetluses õiguspäraseks, need ei osutunud lubamatuteks tõenditeks. Maakohtu otsus pole veel jõustunud ja Pruunsild on teatanud, et kavatseb selle edasi kaevata.

Mida uus seadus muudab?

Alates 30. juunist on Euroopa Liidu direktiivi rakendamisel Eesti õiguskorda jõudnud täisväärtuslik LÄTAK-i regulatsioon. Selle kohaselt on kuritarvituslik hagi selline, mis on esitatud seoses avalikus arutelus osalemisega, ehk reaktsioonina kellegi seisukohavõtule, mis puudutab avalikku huvi pakkuvat küsimust ning mis teostab sõna-, teabe-, kunsti- või kogunemis- ja ühinemisvabadust.

Kuritarvituslikuks teeb hagi muu hulgas ebaproportsionaalne või ülemäärane nõue, samuti see, kui hageja on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust. Kohus arvestab ka seda, kas hageja on tegelenud hirmutamise, ahistamise või ähvardamisega.

Kui kohus tuvastab vaigistushagi, võib ta jätta selle menetlusse võtmata. Isegi menetlusse võetud hagi korral jäetakse kõik menetluskulud hageja kanda, olenemata sellest, kas nõue rahuldatakse või mitte. Lisaks võib kohus hagejat trahvida kuni 9600 eurot.

Kuusemaa juhtum ja solvamishagide ärimudel

Pormeister tõstatab ka Kairi Kuusemaa vanemate nõudekirjade ja hagide teema. Ta juhib tähelepanu Kuusemaa kaitsja Robert Sarve intervjuule Krimiraadios, kus too tunnistas, et tema spetsialiteет laimu- ja solvamishagide valdkonnas võis olla üks põhjus, miks just tema valiti Kuusemaa kaitsjaks.

«Ma arvan, et siin on mängus mingil määral see, et avalikkus teabki mind eelkõige kui ütleme selle laimu poolega tegeleja,» ütles Sarv intervjuus.

Pormeister küsib, kas see oli algusest peale osa kaalutlustest ning kas avaliku kohtupidamise tulemusel on tekkinud olukord, kus üks advokaadibüroo on saanud rohkelt tööd Kuusemaa vanemate nimel solvamisnõudekirjade ja -hagide koostamisega. Ta jätab lahtiseks, kas uus LÄTAK-i regulatsioon suudab sellele ärisuunale pidurit tõmmata.