Karl Erik Kesker: Tallinna kergmetroo vajab tõsiseltvõetavat tasuvusanalüüsi

Reforminoorte liige ja Mustamäe riigigümnaasiumi abiturient Karl Erik Kesker leiab, et Tallinn vajab pärast Liivalaia trammiliini projekti tühistamist uut ja ambitsioonikat ühistranspordi arengukava. Üheks tõsiseltvõetavaks lahenduseks võiks olla kergmetroo, mis maksaks hinnanguliselt 1-1,5 miljardit eurot. Autor rõhutab, et selline investeering eeldab sõltumatut tasuvusanalüüsi ning läbipaistvat rahastusplaani.

Pärast Liivalaia trammiliini projekti tühistamist on Tallinn jäänud ilma selge visioonita, milline peaks olema pealinna ühistranspordivõrk järgmiste aastakümnete jooksul. Reforminoorte liige ja Mustamäe riigigümnaasiumi abiturient Karl Erik Kesker pakub välja, et vastus võib peituda kergmetroos, ning et aeg alustada tõsist analüüsi on praegu.

Rennes näitab, et see on võimalik

Kergmetroo pole Tallinnas uus idee, juba 2024. aastal esitas Metroogrupp visiooni kahe kergmetrooliini rajamiseks pealinnas. Kesker toob võrdluseks Prantsuse linna Rennes'i, mille metropolpiirkonnas elab ligikaudu 480 000 inimest, peaaegu sama palju kui Tallinnas, kus rahvaarv ulatus 2025. aastal ligi 460 000-ni. Rennes'i ühistranspordisüsteem tegi 2024. aastal 102,8 miljonit reisi, millest 53,8 miljonit tehti metrooga. Tallinna Linnatransport teenindas 2025. aastal kokku 126 miljonit reisi. Kesker järeldab, et Tallinna suuruses linnas on kiirtransiidisüsteem täiesti elujõuline.

Tallinna liikluskoormus on märkimisväärne. TomTomi 2025. aasta liiklusindeksi kohaselt oli Tallinna keskmine ummikute tase 45,7 protsenti, Rennes'is aga 34,3 protsenti. Autor juhib tähelepanu nn indutseeritud nõudluse nähtusele: iga uus sõidurada täitub peagi uute autodega, mistõttu teede pidev laiendamine ei ole püsiv lahendus. Tõhusam on pakkuda alternatiivi, mis on autost kiirem ja mugavam.

Ajavõit ja julgeolekumõõde

Metroogrupi hinnangul väheneks kergmetroo rajamisel sõiduaeg Õismäe ja Priisle vahel umbes 50 minutilt 25 minutile ning Kalamaja ja Rae valla vahel ligi 40 minutilt 15 minutile. Sellised ajavõidud muudaksid ühistranspordi paljude inimeste jaoks isiklikust autost ahvatlevamaks.

Kergmetrool on ka julgeolekumõõde: maa-alused jaamad ja tunnelid pakuksid kriisiolukordades täiendavaid varjumisvõimalusi ning suurendaksid Tallinna vastupanuvõimet. Lisaks toetaks elektriline kergmetroo Eesti energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust fossiilkütustest ja võimaldades kasutada kodumaist taastuvenergiat.

Miljardine investeering nõuab vastutust

Metroogrupi ekspert Kristjan Kaunissaare on hinnanud projekti maksumuseks 1-1,5 miljardit eurot. Kesker tunnistab, et tegemist pole kergekäelise laenuotsusega. Ta möönab, et rahandusminister Jürgen Ligil on õigus, kui ta hoiatab püsiva eelarvepuudujäägi ja vastutustundetu laenamise eest. Samas rõhutab autor vajadust eristada igapäevaseid kulusid katvat laenu pikaajalisest investeeringust, mis kasvatab linna tootlikkust ja vähendab tulevasi kulusid.

Rahastus võiks tulla kombinatsioonist: laenurahast, piletituludest, Euroopa Liidu toetustest ning eelarvelistest ümberkorraldusest. Kesker rõhutab, et kergmetroo rajamisest saab tõsiselt rääkida vaid siis, kui aluseks on sõltumatu tasuvusanalüüs, etapiviisiline ehitusplaan ning läbipaistev hinnang projekti mõjule võlakoormusele.

Tallinn vajab pikaajalist plaani

Autor toonitab, et suured taristuprojektid valmivad aastakümnete jooksul ning nende kavandamisega tuleb alustada aegsasti. Tallinna ühistranspordi ühenduvus pole praegu halb, kuid puudujääk on kiiruses ja mugavuses võrreldes isikliku autoga. Kui pealinn soovib olla 2040. või 2050. aastal hästi toimiva liikuvuslahendusega Euroopa pealinn, tuleb vajalikud otsused läbi arutada ja vastu võtta juba täna.