Karin Hallas-Murula: muinsuskaitse takistab põhjendamatult Tallinna teatri arengut

Arhitekt Karin Hallas-Murula süüdistab Muinsuskaitseametit Estonia teatri juurdeehitise blokeerimises ja sisulise dialoogi vältimises. Ta väidab, et amet eirab omaenda varasemaid lubasid ning kasutab UNESCO reegleid ettekäändena arengu pidurdamiseks.

Arhitekt ja planeeringuekspert Karin Hallas-Murula süüdistab Tallinna südalinnas asuva Estonia teatri juurdeehitise menetlemisel Muinsuskaitseametit koostöötahtmatuses ja seadusevastases käitumises. Uue turu detailplaneeringu muinsuskaitseliste eritingimuste koostaja sõnul takistab amet arendust subjektiivsete tõlgenduste ja põhjendamatute keeldumistega, eirates tegelikku linnaruumi konteksti.

Hallas-Murula toob esile, et vaidlused on muutunud ühesuunaliseks kirjavahetuseks, kus amet vastab korduvalt samade, sisu mitteomavate väidetega. Eksperdi sõnul teavitatakse nõukogu istungitest viimasel hetkel, aruteludest osavõtt on keelatud ning sisulised läbirääkimised puuduvad. Muinsuskaitseosakonna juhataja Carolin Pihlak on tema hinnangul keeldumist põhjendanud bürokraatliku loogikaga, viidates vaid varasemate kinnituste puudumisele.

Ekspertide ja ametnike vastuolu

Kriitika kohaselt näeb muinsuskaitse vaid teatri tagakülge, ignoreerides seejuures vahetus läheduses asuvat kaasaegset kõrghoonetega kesklinna. Hallas-Murula märgib, et 2024. aastal kinnitas amet siiski Estonia teatrisaali ümberehituse eritingimused, mis lubavad olulisi muudatusi, nagu lavatorni kõrgemaks ehitamist ja siseruumide ulatuslikku reorganiseerimist. Samas on juurdeehitise vastu võetud karme seisukohti, justkui ohustaks see UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat vanalinna, kuigi UNESCO pole ise selliseid ohuhinnanguid esitanud.

Arhitekt rõhutab, et Tallinna südalinn vajab tihendamist ja uusi funktsioone, et püsida konkurentsivõimelisena. Tema hinnangul on muinsuskaitse ameti praegune tegevus mugavustsooni kapseldumine, mis takistab linna arengut ja eirab linnageograafide soovitusi tihendada hõredat kesklinna.