Kapo kasutab Venemaa ohtu ettekäändena õigusvastase sideandmete kogumise jätkamiseks

Uue sideandmete seaduse koostamisel eemaldati ebaseaduslik paragrahv 1111, kuid selle asemele kirjutati paragrahv 1113, mis lubab valitsusel kehtestada rangema andmete säilitamise korra juhul, kui riigi julgeolekule tekib vahetu ja tõsine oht. Kaitsepolitsei juht on nüüd teatanud, et Venemaa kujutab Eestile pidevat julgeolekuohtu, mis annab aluse kõrgendatud reeglite rakendamiseks, sisuliselt soovib Kapo säilitada senist praktikat, kus kõigi elanike sideandmeid kogutakse õigusvastaselt. Justiitsministeeriumis vaieldakse nüüd selle üle, kas "ajutine" olukord võib kesta kaks kuud või kaks aastat.

Uus sideandmete seadus pidi lahendama ammu kestnud õigusliku probleemi, keelatud oli see, et sideettevõtjad peavad inimeste andmeid massiliselt säilitama, kuigi nii Euroopa Liidu õigus kui ka Riigikohtu otsus on selle ebaseaduslikuks tunnistanud. Kui minister Liisa Pakosta teatas avaliku surve all kurikuulsa paragrahvi 1111 eemaldamisest seaduse eelnõust, tervitasid seda nii õigusteadlased kui ka advokaadid.

Uus paragrahv, vanad probleemid

Rõõm osutus enneaegseks. Kustutatud paragrahvi asemele ilmus uus, 1113, mis tekitas advokaatide seas kohe muret. See sätestab, et valitsus võib ajutiselt kehtestada rangema andmete säilitamise korra, kui riigi julgeolekule või põhiseaduslikule korrale tekib vahetu ja tõsine oht.

Vandeadvokaat Andri Rohtla hoiatas juba kuu aega tagasi, et ohu mõiste on sõnastatud liiga üldsõnaliselt. Ta tõi näite: kuna Venemaa on Eestile jätkuv julgeolekuoht, saab seda ettekäänet kasutada igavesti, ja nõuda selle varjus kõigi elanike sideandmete piiramatut säilitamist.

Kapo kinnitas hirmud

Täpselt nii on nüüd läinud. Kapo juht teatas, et Venemaa tegevus kujutab Eestile piisavalt tõsist julgeolekuohtu, mis annab aluse kõrgendatud ohu reeglite rakendamiseks. Sisuliselt tähendab see, et Kapo soovib säilitada senise olukorra, kus jõuasutustel on võimalik koguda inimeste sideandmeid viisil, mille kohtud on õigusvastaseks tunnistanud.

Selline lähenemine tähendab, et Kapo käsitleb kõiki Eesti elanikke potentsiaalsete kurjategijate või Vene agentidena, ilma igasuguse individuaalse kahtluseta.

Vaidlus "ajutise" kestuse üle

Praegu toimub Justiitsministeeriumis vaidlus selle üle, kui pikalt võib valitsus sellist "ajutist" erandit kohaldada. Kapo soovib, et see kestaks kaks aastat. Eesti Advokatuur leiab, et maksimaalne tähtaeg peaks olema kaks kuud ning sedagi vaid väga põhjendatud juhtudel.

Siit jõuame küsimuseni, mis puudutab õigusriigi põhialuseid: julgeolekuohtu, mis võib definitsiooni järgi kesta igavesti, ei saa kasutada ettekäändena inimeste põhiõiguste piiramatuks piiramiseks. Ajutine erand, mis automaatselt uueneb, ei ole enam erand, see on norm. Ja kui see norm on vastuolus nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Riigikohtu seisukohtadega, siis tuleb küsida: miks kirjutatakse seadus nii, et see võimaldab jätkata ebaseaduslikku praktikat?