Kapo juht: Venemaa rünnakukatsed Eestis on muutunud süsteemsemaks ja ohtlikumaks

Kaitsepolitsei peadirektor Margo Palloson kinnitas, et Eesti julgeolekuasutused on viimaste aastate jooksul ennetanud ja tõrjunud hulgaliselt Venemaa korraldatud diversioonikatseid. Moskva on muutnud oma strateegiat, koondades fookuse kaitsetööstusettevõtetele, et takistada Ukraina abistamist.

Kaitsepolitseiameti peadirektor Margo Palloson kinnitas hiljutises intervjuus, et viimaste aastate jooksul on julgeolekuasutus Eestis nurjanud märkimisväärse hulga Venemaa kavandatud sabotaaži- ja rünnakukatseid. Pallosoni sõnul on Venemaa luure- ja diversioonitegevus Euroopas süstemaatiline ning jätkuvalt kõrge intensiivsusega.

Kui varasemalt keskendus Vene pool peamiselt sümboolse tähendusega objektide ründamisele, siis nüüd on fookus liikunud praktilisematele sihtmärkidele. Kokku on Eestis varem suunatud kümmekond rünnakut just sümboolsetele objektidele, kuid praegune olukord nõuab teistsugust valvsust.

Sihtmärgiks kaitsetööstus

Venemaa strateegiline huvi on praegu koondunud kaitsetööstusettevõtetele, mis on otseselt seotud Ukraina abistamisega. Pallosoni sõnul on eesmärk takistada sõjalise abi kohalejõudmist ja häirida tootmisprotsesse.

Kaitsepolitsei soovitab kõigil kaitsetööstusega seotud ettevõtetel, eriti neil, kes tarnivad toodangut Ukrainasse, tugevdada oma küberkaitsemeetmeid. Ohtlikkuse taset tõstavad tähelepanekud lõhkeainete kasutamisest, millele viitab ka hiljutine sündmus Leipzigis, kus lõhkeainet kasutati droonilt.

Palgatöölised ja värbamine

Sabotaažikatsete taga on harva ideoloogilised veendumused. Pallosoni sõnul motiveerib enamikku tegutsejaid raha ja kerge teenistuse lootus. Värbamisvõrgustikud on laialdased ja ulatuvad üle piiride; kinni on peetud isikuid, kes on pärit Lätist, Venemaalt ja Moldovast.

Venemaa on katsetanud värbamist ka Aafrika ja Ladina-Ameerika kodanike seas, kasutades ära kõiki, kes suudavad Schengeni ruumi siseneda. Olenemata sellest, et Venemaa võib üksikute rünnakute puhul edu saavutada, rõhutas Palloson, et Eesti riik ja julgeolekustruktuurid on oma töös piisavalt tugevad ja riik on jätkuvalt turvaline.