Kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamine

Kaitseministeeriumi kantsleri ametist vabastamine viitab ministeeriumi siseolukorrale. Olukord toob esile süveneva konflikti ministeeriumi fraktsioonide vahel ning tekitab küsimusi huvide konflikti kohta seoses endiste kaitseväe juhtide liikumisega erasektorisse.

Kaitseministeeriumi juhtkonnas on toimunud muudatused, mille keskmes on kantsler Kaimo Kuusk sunnitud ametist lahkumine. Kuigi tavapäraselt on Eesti riigihalduses kantsleritele ministrite vahetumisel antud kuus kuud koostööperioodi, on praegune olukord toonud kaasa erandliku poliitilise surve, mis ei paista väliselt läbipaistev.

Riigisekretär Keit Kasemets on väidetavalt pannud Kaimo Kuuse väga konkreetse valiku ette: lahkuda vabatahtlikult või seista silmitsi distsiplinaarmenetlusega ja ametist kõrvaldamisega. See samm peegeldab laiemat vastasseisu kahe leeri vahel, kus ühel poolel on endine kantsler Kusti Salm, endine kaitseväe juhataja Martin Herem ja Veiko-Vello Palm, teisel poolel aga minister Hanno Pevkur ja ametist lahkuv kantsler Kuusk.

Martin Herem on viimased kaks aastat töötanud strateegilise nõustajana kaitsetehnoloogia idufirmas Frankenburg, kus on ametis ka Salm ja Palm. Tema liikumine erasektori ja riigistruktuuride vahel tekitab küsimusi võimaliku huvide konflikti kohta, eriti olukorras, kus ministeeriumis toimuvad personalimuudatused võivad mõjutada tulevasi rahalisi otsuseid ja koostööprojekte.

Kõrvalteemana on päevakorras ministrite positsioonide kasutamine erakonnasiseseks promotsiooniks. Andres Sutt, kes ei kandideeri kevadel uuesti, on Reformierakonna sisemise surve all oma ametikohta vabastama. Erakondlik tava eeldab ministri lahkumist, kui see ei teeni enam partei poliitilisi huve, olenemata sellest, et Sutt võiks pooleliolevat tööd veel kuus kuud jätkata.