Kanada soovib liituda Põhja-Euroopa riikide ühendekspeditsiooniväega JEF

Kanada peaminister Mark Carney teatas ametlikust soovist liituda Ühendkuningriigi juhitud ühendekspeditsiooniväega JEF, kuhu kuulub ka Eesti. Koostöö tihendamisega loodab Ottawa vähendada sõltuvust USA-st ja tugevdada kaitsekoostööd Euroopa liitlastega.

Kanada valitsus teatas soovist ühineda Ühendkuningriigi juhitava ühendekspeditsiooniväega (Joint Expeditionary Force, JEF). See samm peegeldab Ottawa soovi tihendada sõjalist läbikäimist Põhja-Euroopa riikidega ning vähendada riigi sõltuvust Ameerika Ühendriikide julgeolekugarantiidest.

Mark Carney büroo kinnitusel on liitumistaotlus esitatud ning valitsusjuht on tänanud Ühendkuningriiki toetuse eest selles initsiatiivis. Peaministrite kohtumine Inglismaal, kus Andy Burnham ja Carney arutlusi pidasid, puudutas ka kaitsetööstuslikku koostööd. Üheks keskseks teemaks oli Global Combat Air Programme (GCAP), mille raames arendatakse uue põlvkonna hävituslennukeid ja mille vaatlejaks Kanada 2026. aasta juulis asub.

JEF-i roll julgeolekustruktuuris

JEF on tihedalt seotud Läänemere piirkonna kaitsega ja täidab olulist tühimikku NATO artikkel 5 väljakuulutamise eelses faasis. Ühenduse liikmesriigid, Taani, Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Madalmaad, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik, on valmis kiireks ja paindlikuks reageerimiseks nii merel, maal kui õhus. See hõlmab operatsioone alates humanitaarkriiside lahendamisest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni.

Erinevalt NATO-st, kus kollektiivkaitse mehhanismid on rangelt reguleeritud, toimib JEF vabatahtlikkuse alusel. Kuigi Ühendkuningriik teeb lõpliku otsuse kriisireageerimismeetme kasutamise kohta, on iga riik, sealhulgas tulevikus Kanada, vaba otsustama oma osaluse üle. Praktikas tähendab see panustamist, mis on kooskõlas siseriikliku õigusega ja vajab üldjuhul parlamendi heakskiitu.