Kanada linnaplaneerijad: Tallinna ja Tartu kergliiklusteed vajab ühtset standardit

Kanada-Hollandi eksperdid Melissa ja Chris Bruntlett hindasid Eesti linnaruumi, rõhutades vajadust ühtsete riiklike standardite järele. Nad tõdesid, et praegune autokeskne mõtteviis piirab paljude inimeste liikumisvabadust ja vajab muutust.

Kanada-Hollandi linnaplaneerimise eksperdid Melissa Bruntlett ja Chris Bruntlett külastasid oktoobri alguses Eestit, et hinnata kohalikku kergliiklustaristut ja jagada kogemusi Hollandist. Nende hinnangul on nii Tallinnas kui ka Tartus tehtud edusamme, kuid terviklikust visioonist ja ühtsetest standarditest jääb endiselt puudu.

Autokeskse mõtteviisi piirid

Bruntlettid, kes elavad Hollandis Delftis, rõhutavad, et linnaruum peab teenima kõiki elanikke, mitte vaid autojuhte. Nad toovad välja sotsiaalse jaotuse, kus kolmandik inimestest ei saa autot juhtida vanuse või tervise tõttu, teine kolmandik eelistaks alternatiive ning vaid viimane kolmandik sõidab autoga kindla vajaduse või soovi tõttu. Melissa Bruntletti sõnul on ohtlik eeldada, et linn peab olema mugav vaid sellele viimasele grupile, sest see jätab ühiskonna nõrgemad liikmed ebavõrdsesse olukorda.

Chris Bruntlett märkis, et liikluskorraldust nähakse sageli nullsummamänguna, kus ühele grupile võimaluste loomine tähendab teiste kaotust. Tegelikkuses võidaksid aga ka autojuhid sellest, kui neil oleks vähem konkurente teedel. Hollandi näide kinnitab, et parem kergliiklustaristu muudab liiklemise sujuvamaks kõigile osapooltele.

Tartu ja Tallinn vajavad ühtsust

Tartus leidsid eksperdid positiivseid näiteid, nagu Tähtvere ja Õnne tänav, kus haljastus ja inimmõõtmelisus loovad kutsuva keskkonna. Tallinnas tundus rattaliiklus nende hinnangul ebamugavam, mida võib küll selgitada linna suuremate mõõtmetega ja liiklustihedusega. Ekspertide hinnangul on Tartu küll liikluspildi mitmekesistamisega kaugemale jõudnud, kuid areng on viimasel ajal takerdunud.

Chris Bruntlett leiab, et Eesti vajab ühtseid riiklikke projekteerimisstandardeid. Jupikaupa rajatud jalgrattateed ei tekita toimivat võrgustikku, mis julgustaks rohkemaid inimesi rattaga liiklema. Standardite kehtestamine aitaks tagada, et taristu oleks kvaliteetne ja prognoositav.

Visiidi ajal tutvustasid eksperdid ka oma uut raamatut «Women Changing Cities», mis uurib naisjuhtide rolli ja empaatiapõhist lähenemist linnaplaneerimises. Eestisse kutsus paari maastikuarhitekt Aljona Galazan, kellega koostöös korraldati Tallinnas töötuba kohalikele spetsialistidele ja ametnikele.