Kamjanets-Podilskõi veresaun 1941. aastal: ajaloo esimene massimõrv viiekohalise ohvrite arvuga

Augustis 1941 korraldasid natsid Ukrainas Kamjanets-Podilskõis ulatusliku massimõrva, milles hukkus umbes 23 600 juuti. See veretöö oli natsi-Saksamaa esimene nii suures mahus läbi viidud hukkamine, kasutades hiljem «Jeckelni meetodina» tuntuks saanud taktikat.

1941. aasta augustis sai Ukraina linn Kamjanets-Podilskõi toimumiskohaks natsirežiimi ühe esimese mastaapse massimõrva. Paari päeva jooksul hukkasid Saksa üksused ja nende abiväed kokku ligi 23 600 juuti.

Ungari sõjaväe autojuht Gábor Mermelstein oli üks väheseid, kes sündmuskohalt möödudes tapatalgut pealt nägi. Tema kirjelduste kohaselt toimus hukkamine süstemaatiliselt: inimesed sunniti alasti kraavi äärde ning tulistati ilma vastupanuta. „Ma ei unusta kunagi seda, mida nägin, hirmunud nägusid, mehi, naisi ja lapsi, kes kõndisid vastupanuta hauda,“ meenutas Mermelstein hiljem toimunut.

Metoodiline hävitustöö

Sündmus on ajaloos tuntud ka kui natside esimest operatsiooni, kus ühes paigas tapetute arv ulatus viiekohalise numbrini. Hukkamiste taga seisis SS-Obergruppenführer Friedrich Jeckeln, kelle nime järgi hakati taolist metoodilist ja koordineeritud massihukkamist nimetama „Jeckelni meetodiks“.

Suur osa ohvritest olid inimesed, kelle Ungari võimud olid riigist välja saatnud, tuues nad okupeeritud Ukraina territooriumile. See 1941. aasta veresaun tähistas natside juutide hävitamispoliitika uue ja tunduvalt intensiivsema etapi algust, mis laienes järgnevatel aastatel üle kogu okupeeritud Ida-Euroopa.