Kameruni noored meelitatakse pettusega Venemaa sõtta Ukrainas

Kameruni noori värvatakse Venemaale lubadustega tsiviiltöökohast või kodakondsusest, kuid nad satuvad sageli otse rindejoonele Ukrainas. Ametlikel andmetel on hukkunud vähemalt 16 Kameruni kodanikku, kuid tegelik ohvrite arv võib olla tunduvalt kõrgem.

Kamerunist on kujunenud üks peamisi Aafrika riike, kust värvatakse võitlejaid Venemaa relvajõududesse. Ukraina võimude andmetel oli 2026. aasta maikuu seisuga tuvastatud ligi 3000 Aafrika riikide kodanikku, kes on osalenud või osalevad sõjategevuses Venemaa poolel. Kameruni kõrval on värbamise peamiste päritoluriikidena tuvastatud ka Ghana, Egiptus, Kenya ja Uganda.

Kameruni valitsus kinnitas tänavu aprillis 16 oma kodaniku surmast Venemaal, neist seitse hukkus lahingutegevuses Ukrainas. Kohalike allikate kohaselt on tegelik hukkunute arv suurem, kuid paljud pered ei saa oma lähedaste saatusest teada aastaid. Värbamine on muutunud eriti aktiivseks Kameruni loodeosas asuvas Bamendas, kus majanduslik olukord on paljude noorte jaoks väljapääsmatu.

Värbamine kultuuriprojektide varjus

Analüütikute sõnul kasutatakse värbamisel sageli petuskeeme, kus noortele lubatakse tööd ehitussektoris või turvameeskonnades, samuti viidatakse haridusprogrammidele. Värbamiskanalitena on kasutatud organisatsioone nagu „African Initiative“ ja „Alabuga“, mis esitlevad end kultuuri- või haridusvahetusprogrammidena, kuid on seotud sõjalise värbamisega. Üheks peamiseks motivaatoriks on Venemaa kodakondsuse lubamine kiirendatud korras.

Bamenda Ülikooli lektor ja poliitanalüütik Banjo Herman rõhutab, et majanduslik meeleheide muudab pakkumised vastupandamatuks. «Kujutage ette puuseppa Kamerunis, kes ei teeni kuus 100 000 CFA franki (150 eurot), kuid keegi lubab talle 3 miljonit franki, kui ta tuleb tööle,» selgitab ta. Paljudel juhtudel saavad värvatud teada tõe alles siis, kui nad on juba Venemaale jõudnud, kus kontakt peredega sageli katkeb.

Valitsuse ja Venemaa suhted

Kuigi Kameruni valitsus on ametlikult hoiatanud kodanikke välisriikide konfliktides osalemise eest, on riigi käed seotud pikaajaliste sõjaliste suhetega Venemaaga. President Paul Biya uuendas 2014. ja 2015. aastal kahe riigi vahelisi sõjalisi kokkuleppeid, mis piiravad nüüd riiklikku sekkumist, kui värbamine toimub erakätes olevate võrgustike kaudu.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt on vabatahtlik sõjaväeteenistus teise riigi armees lubatud, kuid vastutus tekib pettuse, inimkaubanduse või palgasõdurite kasutamise korral. Praegune süsteem jätab aga vastutuse hukkunute ja nende perekondade kanda. Analüütikud on kutsunud valitsust üles looma läbipaistvamat majanduspoliitikat, mis vähendaks noorte vajadust otsida elatusvahendeid välismaiste sõjaliste skeemide kaudu.