Kamali paisjärve ebakindel tulevik: Saarde vald seisab keerulise valiku ees

Euroopa Liidu keskkonnanõuded sunnivad Eestit taastama jõgede looduslikku voolusuunda, mis ohustab paljusid kohalikke paisjärvi. Saarde vallas otsustatakse peatselt, kas Kamali paisjärv likvideerida või säilitada see sillaehituse käigus.

Euroopa Liidu nõudel peavad kõik Eesti veekogud saavutama hea ökoloogilise seisundi 2027. aasta lõpuks. See kohustus seab surve alla sajad vanad paisud, mis takistavad kalade rännet ja muudavad jõgede loomulikku voolamist. Üks neist konfliktipunktidest asub Saarde vallas, kus arutatakse Kamali paisjärve tuleviku üle.

Küsimus on muutunud aktuaalseks, kuna transpordiamet kavandab Kamali paisjärve kohal oleva silla rekonstrueerimist. Sillaehitus nõuab niikuinii paisu ümberkujundamist, sundides valda langetama põhimõttelise otsuse. Kaalukausil on kas paisjärve säilitamine ja sellega kaasnev hoolduskohustus või paisu täielik lammutamine ja jõesängi taastamine.

Keskkonnaeesmärgid ja kohalikud huvid

Eesti jaoks on panused kõrged, sest eesmärgi mittetäitmine võib kaasa tuua Euroopa Liidu sanktsioonid. Aastakümneid tagasi rajatud paisud, mis on ajapikku setetega täitunud ja amortiseerunud, on paljudes kohtades muutunud kohalike elanike jaoks armastatud puhkealadeks. Seetõttu on paisjärvede likvideerimine sageli emotsionaalselt keeruline ja leiab elanike seas vastuseisu.

Eksperdid ja keskkonnaametnikud märgivad, et jõgede looduslikku seisundit taastav lahendus on sageli ka majanduslikult soodsaim pikaajaline valik. Ometi peavad kohalikud omavalitsused arvestama sotsiaalse mõjuga, kuna ujumis- ja puhkekohtade kadumine muudab elukeskkonda. Saarde valla juhtum illustreerib laiemat Eestis levivat dilemmat, kus riiklikud keskkonnanõuded põrkuvad kohaliku kogukonna ootustega.