Kallas Strasbourgis: Euroopa Liit ei torma veel USA sanktsioonide vastu ICC-le

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas lükkas tagasi eurosaadikute nõudmise aktiveerida kohene vastusmeede USA sanktsioonidele Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) vastu. Kallas rõhutas vajadust põhjaliku ettevalmistuse järele enne võimaliku blokaadistatuudi rakendamist, mis keelaks Euroopa ettevõtetel USA sanktsioone järgida.

Strasbourgis toimunud istungil selgitas Kaja Kallas, et Euroopa Liit vajab aega dialoogi pidamiseks, mitte kiirustatud reaktsiooni. Ligi 60 eurosaadikut nõudis Euroopa Komisjonilt kiiret sekkumist pärast seda, kui Washington kehtestas karme piiranguid Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusele.

Parlamendiliikmete rühm soovib, et EL aktiveeriks niinimetatud blokaadistatuudi. See õigusakt keelaks Euroopa Liidus tegutsevatel ettevõtetel USA kehtestatud sanktsioone järgida. Kallas aga hoiatas rutakate otsuste eest.

«Me peame kõik võimalused laual hoidma. Kui me kasutame blokaadistatuudi, on meil selleks üks lask ja me peame seda hästi tegema. Seega peab see olema põhjalikult ette valmistatud,» lausus Kallas. Ta lisas, et Euroopa ettevõtted ei tohiks sanktsioonide hirmus ülereageerida.

Sanktsioonide mõju ja ooteperiood

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on sihikule võtnud üheksa kohtunikku ja ICC peaprokuröri. Nimetatud isikutelt on lõigatud ligipääs kõigile USA teenusepakkujatele, sealhulgas pangandussektorile. Praeguste plaanide kohaselt jõustuvad sanktsioonid täies mahus 180 päeva pärast nende väljakuulutamist, mis leidis aset 9. oktoobril.

Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne kinnitas parlamendiliikmetele, et sanktsioonide jõustumise edasilükkamine annab aega tegutsemiseks. «See on võimalus dialoogiks, mida peame ära kasutama, jäädes samas valmis võtma kõiki vajalikke meetmeid,» ütles Byrne.

Globaalne surve rahvusvahelisele õigusele

Washington on avalikult teatanud soovist Rahvusvaheline Kriminaalkohus «kivi kivi haaval» lammutada, kutsudes riike üles kohtu asutamislepingust taganema. Kallas tõi välja, et otsused, mida on langetanud Niger, Mali, Burkina Faso, Tšaad ja Venezuela, võivad õõnestada ülemaailmse õiguse alustalasid.

Kallas rõhutas, et ICC on rünnaku all just sel hetkel, mil maailm vajab seda kõige enam, pidades silmas kohtu käimasolevaid juurdlusi Venemaa sõjakuritegude kohta Ukrainas. Ta lisas, et Euroopa Liit jätkab koostööd partneritega kohtu tugevdamiseks ning hoiatas riike, kes on USA survel ICC-st lahkumas: «Sellel on selged tagajärjed nende suhetele Euroopa Liiduga.»

Kallas sõidab veel sel nädalal Haagi, et jätkata arutelusid kohtu toetamiseks.