Kallas ja von der Leyen: võimuvõitlus EL-i luuremasinavärgi üle

Euroopa Liit tugevdab oma luureanalüüsi võimekust, kuid kulisside taga käib vaikne võimuvõitlus Kaja Kallase diplomaatilise teenistuse ja Ursula von der Leyeni komisjoni vahel. Vaidluse südames on küsimus, kes peaks käsitlema tundlikku luureteavet.

Brüsselis toimub märkamatu, kuid kaalukas võimuvõitlus: Kaja Kallas juhitav Euroopa välisteenistus ning Ursula von der Leyen juhitav Euroopa Komisjon on tõmbamas vastaskülgedele küsimuses, kellele peaks kuuluma kontroll EL-i luureteabe üle.

INTCEN – EL-i luurekeskus varjus

Võimuvõitluse keskmesse on tõusnud INTCEN – Euroopa Liidu vähe tuntud luureanalüüsi keskus, mis tegutseb Euroopa välisteenistuse koosseisus. Hoolimata oma madalast avalikust profiilist on INTCEN muutumas üha olulisemaks tegijaks EL-i julgeolekumaastikul, kogudes ja analüüsides liikmesriikide luureagentuuridelt saadud informatsiooni.

Kaks tsentrit, üks eesmärk

Kallase välisteenistus peab end loomulikuks kohaks tundliku luureteabe haldamiseks, arvestades, et INTCEN on juba tema alluvuses. Samas soovib von der Leyeni komisjon laiemat rolli julgeoleku- ja luurevaldkonnas, mis tekitab institutsioonide vahel pingeid. Selline institutsionaalne hõõrumine on EL-i jaoks uus nähtus, kuna liit pole traditsiooniliselt olnud tugevas luurerolli täitja.

Miks see Eestile oluline on

Eesti jaoks pole see pelgalt bürokraatlik siseasi. Kallas esindab Eesti huve otse EL-i kõrgeimal diplomaatilisel tasemel ning tema positsioon võimuvõitluses mõjutab otseselt seda, kuidas Eesti ja teiste Balti riikide julgeolekumured jõuavad EL-i otsuste tegemisse. Tugevam välisteenistus Kallase käe all tähendaks suuremat kaalu Venemaa-suunalisele hoiatavale luureteabele.

EL-i luurevõimekuse laiendamine toimub ajal, mil Ukraina sõda on sundinud Euroopat tõsiselt ümber mõtlema oma julgeolekustruktuure. See, kes lõpuks kontrollib INTCEN-i ja sellega seonduvat luurevoogu, kujundab oluliselt EL-i tulevast julgeolekupoliitikat.