Kallas: Euroopa järjepidev toetus hoidis ära Ukraina kapituleerumise

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas rõhutas Euroopa Parlamendis peetud kõnes, et Ukraina suveräänsuse säilimine on olnud võimalik tänu Euroopa vankumatule toetusele. Kallas märkis, et läbirääkimiste laual peavad olema ka Euroopa maksimaalsed nõudmised Venemaale.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas esines Strasbourgis Euroopa Parlamendi plenaaristungil, kus ta analüüsis käimasolevat sõjalist konflikti Ukrainas ja lääneriikide diplomaatilist strateegiat.

Kallase sõnul on Ukraina suutnud oma iseseisvust ja kaitsevõimet hoida eelkõige tänu Euroopa järjepidevale toetusele. Ta viitas sellele, et vaatamata viimase pooleteise aasta jooksul esinenud survetele, mida on avaldanud USA läbirääkijad, pole Ukraina nõustunud Vladimir Putini etteantud tingimustega. Kallas rõhutas, et Euroopa Liidul pole teist valikut kui jätkata Ukraina igakülgset abistamist.

Maksimaalsed nõudmised läbirääkimistel

Kõrge esindaja meenutas oma varasemat algatust, mille ta esitles Euroopa Liidu välisministritele juba 2026. aasta veebruaris. Tema visandatud strateegia kohaselt peab Euroopa Liit läbirääkimistel lähtuma nn maksimalistlikust plaanist, mis vastandub Venemaa nõudmistele.

«Kui Venemaa esitab omapoolsed maksimaalsed nõudmised, siis peame ka meie panema lauale oma maksimaalsed nõudmised, et läbirääkimiste tasakaalu hoida,» selgitas Kallas. Ta rõhutas, et kuigi Venemaa soovib sanktsioonide tühistamist, on need otsused Euroopa pädevuses ning lääs ei tohi järeleandmisi tasuta teha. Eesmärk ei ole vaid relvade vaigistamine, vaid vastupidava ja õiglase rahu saavutamine, mis nõuab Euroopa otsustavat kohalolekut läbirääkimiste laua taga.