Kalev Stoicescu: riigikaitse nõukogu regulaarsem kokkukutsumine on Eestis vajalik

Riigikogu liige Kalev Stoicescu peab presidendi kavatsust riigikaitse nõukogu senisest sagedamini kokku kutsuda igati tervitatavaks. Ta rõhutab, et nõukogu roll on oluline julgeolekualase infovahetuse tagamiseks riigi tipptasandil.

Riigikogu liige Kalev Stoicescu hindab president Alar Karis kava kutsuda riigikaitse nõukogu edaspidi regulaarsemalt kokku vajalikuks sammuks. Ta rõhutas, et praegune julgeolekuolukord nõuab tihedamat ja pidevat infovahetust riigi tipptasandil, et hoida kõiki osapooli ühes infoväljas.

Nõukogu nõuandev roll

Nõukogu funktsioon seisneb eelkõige nõu andmises, mitte siduvate otsuste vastuvõtmises. Seal formaalseid otsuseid ei langetata, kuid nõukogus arutatu suunab hiljem nii parlamendi kui ka valitsuse edasist tegevust. See on foorum, mis ühendab riigi kolm võimu: presidendi, valitsuse ja riigikogu liikmed.

«Ta on ikkagi nõuandev organ ja seal konkreetseid formaalseid otsuseid ei langeta. Küll aga seal arutatust kindlasti kooruvad välja otsused, mida teeb siis kas parlament või täitevvõim, see tähendab valitsus,» sõnas Stoicescu.

Julgeolekuohud piiril

Regulaarne kohtumine on kriitilise tähtsusega eelkõige seetõttu, et julgeolekukeskkonnas toimub pidevalt uusi arenguid. Stoicescu tõi näiteks Venemaa tegevuse ja võimaliku rändesurve kasvu Eesti idapiiril. Küsimus, kuidas tõrjuda hübriidrünnakuid, nõuab kiiret ja koordineeritud reageerimist, mistõttu on ühine arutelulaud hädavajalik.

Varasemalt on riigikaitse nõukogu töötanud erineva intensiivsusega. Näiteks Alar Karis kutsus oma ametiajal nõukogu kokku 12 korral. Stoicescu hinnangul ei ole nõukogu kokkukutsumiseks vaja kindlat kalendergraafikut, kuna selle tiheduse üle otsustamine jääb presidendi diskretsiooniõiguseks.