Kalev Kallemets: millal võiks Eesti tuumajaam hakata elektrit tootma?

Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets selgitab tuumajaama planeerimisprotsessi keerukust ja mitmeetapilisust. Riigikogu võttis 2026. aasta juunis vastu tuumaenergia- ja ohutuse seaduse, mis sisaldab põhjalikku seletuskirja. Üheks uueks tingimuseks tuumajaama ehituse alustamisele on ehitusloa taotlusele eelnev eelhinnangu menetlus.

Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets kirjutab, kuidas Eesti tuumajaama planeerimisprotsess on mitmes etapis keerukas ning vajab selgust, et ühiskond suudaks ette näha, millal esimene Eesti tuumajaam elektrit tootma hakkab.

Seadus annab raamistiku

Riigikogu võttis 2026. aasta juunis vastu tuumaenergia- ja ohutuse seaduse (TEOSE), millele lisandub põhjalik seletuskiri. See dokument aitab lahti seletada protsesse ja mõisteid, mis muidu tekitavad segadust nii erialainimestel kui ka laiemal avalikkusel.

Üks olulisemaid uuendusi seaduses on nõue, et enne ehitusloa taotlemist tuleb läbida nn eelhinnangu menetlus. Selle etapi sisu ja tähendus on Kallemetsa sõnul selgitust vajav, sest just sealt sõltub suuresti kogu ajakava.

Eelhinnangu menetlus on võtmetähtsusega

TEOSE seletuskirjas on eelhinnangu menetlust puudutavas osas lahti seletatud ka olulised mõisted, mis aitavad paremini mõista, mida tuleb enne ehituse alustamist ära teha. Kallemets rõhutab, et just see menetlusetapp on üks peamisi tegureid, millest sõltub lõplik vastus küsimusele, millal Eesti tuumajaam reaalselt elektrit toota suudab.

Fermi Energia on Eesti eraettevõte, mis on aastaid töötanud väikese moodulreaktori (SMR) kasutuselevõtu nimel Eestis, tehes koostööd rahvusvaheliste partneritega ning suheldes aktiivselt regulaatorite ja poliitikutega.