Kalamaja muuseumi näitus avab Tallinna Pelgulinna 150-aastast ajalugu

Kalamaja muuseumis avatud Pelgulinna ajalugu käsitlev näitus toob vaatajate ette ühe Tallinna omapäraseima asumi kujunemise. Kuraator Jaak Juske sõnul keskendub väljapanek asumile, mis kasvas välja 1870. aasta raudtee rajamisest ja kujunes koduks tuhandetele linnakodanikele.

Kalamaja muuseumis avatud Pelgulinna ajalugu käsitlev näitus toob vaatajate ette ühe Tallinna omapäraseima asumi kujunemisloo. Näituse kuraator Jaak Juske on koostanud väljapaneku, mis ühendab kohalikke perekondade lugusid, ajaloolisi fotosid ja hoonete makette.

Juske sõnul on Pelgulinna minevik tihedalt seotud Tallinna varasema õigusliku jaotusega. Keskajal oli Tallinn jaotatud all-linnaks, kus kehtis Lübecki linnaõigus, ning Toompeaks, kus kehtis maa- ja rüütliõigus. Kuna Pelgulinn allus suuresti Lübecki õigusele, pakkus see asum ajaloolase sõnul mugavat peidupaika Toompea õiguse eest pagenutele.

Asumi kiire areng algas 1870. aastal, mil avati raudteeühendus Peterburiga. Tööstusrevolutsiooni käigus kerkisid piirkonda vabrikud ja tehased, mis vajasid töökäsi. See tõi kaasa olulise demograafilise muutuse: maarahvas valgus linnadesse ja asus elama puitmajadega äärelinnadesse. Tänaseks elab Pelgulinnas üle 15 000 inimese, mis muudab selle rahvaarvult võrreldavaks Viljandi või Rakverega.

Näituse koostamisel toetus Juske kohalikule kogukonnale, sealhulgas Pelgulinna seltsile. Üheks inspiratsiooniallikaks sai seltsi pikaajaline eestvedaja Pille-Maris Arro, kelle pere on asumis elanud kuuendas põlvkonnas. Väljapaneku kontseptsioon keskendub ajarännakule läbi 160 aasta, alates varasemast mereäärsest heinamaast kuni tänapäevase linnaruumini.