Kaks Eestit: kas kriitika või peegel meile kõigile?

25 aastat tagasi hoiatasid sotsiaalteadlased Eesti ühiskonnas teravate sotsiaalse ja eetilise kriisi ohust. Täna uurib TLÜ professor Raivo Vetik, kas need hoiatused on aktuaalsed ja kuidas Eesti on muutunud.

Eesti ühiskonnas käib areng, mille uurimiseks on väärt vaadata minevikku. Neljandveerand sajandit tagasi avaldatud sotsiaalteadlaste kirjalik hoiatus andis teravalt edasi muret Eesti riigi eetilise ja poliitilise seisundi pärast pärast iseseisvuse taastamist.

Sotsiaalteaduste võrdleva poliitika professor Raivo Vetik TLÜ-st analüüsib nüüd, kas «kahe Eesti» metafoor, mida kasutati vaesuse, usalduskriisi ja rahva osalemise puudumise kirjeldamiseks, jääb tänaseks irrelevantne või säilitab oma tähenduse.

Taasiseseisvuse esimese kümnendi jooksul tekkinud sotsiaalsed lõhed, mille keskmeks olid erinevused majanduslikul ja kultuurilisel tasandil, panevad kahtluse alla, kas Eesti on suutnud neid lõhesid ära täita. Pöördumise autor märkis, et «tavaline rahvas» ehk metafoorses mõttes «tädi Maali» ei ole saanud piisavalt häält ühiskonnavoorus.

Prof Vetiku küsimus on asjakohane: kas need kriitikad on nüüd ületatud või seisavad need probleemid siiamaani? Kas 25 aastat hiljem on Eesti suutnud kooslust näha ja sotsiaalset lõhet vähendada? Analüüs näitab, kuidas ühiskonna dünaamika on pikliku aja jooksul kujunenud.