Kaja Kallas võitleb Wicklows EL-i välisteenistuse ümberkorraldamise vastu

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas teeb diplomaatilisi pingutusi, et takistada Prantsusmaa ja Saksamaa toetatud plaani Euroopa välisteenistuse (EEAS) reformimiseks. Kallas pelgab, et plaanitav välisteenistuse toomine Euroopa Komisjoni kontrolli alla kahjustaks tema sõltumatust ja välispoliitilist tegevusvabadust.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas on alustanud aktiivset diplomaatilist tegevust, et tõkestada Prantsusmaa ja Saksamaa initsiatiivil sündinud kava Euroopa välisteenistuse (EEAS) reformimiseks. Iirimaal Wicklows toimunud välisministrite kohtumisel väljendas Kallas selget vastuseisu ettepanekule, mis nihutaks teenistuse töötajaskonna Euroopa Komisjoni vahetusse alluvusse.

Kallas kardab, et selline ümberkorraldus annaks president Ursula von der Leyeni juhitavale komisjonile kontrolli bloki välispoliitika üle, mis tema hinnangul halvendaks otsustamisprotsessi. «Kui minu kohal on keegi, kes tegelikult otsuseid langetab, siis see ei toimi,» rõhutas ta kohtumisel ajakirjanikele.

Vastuseisu telgitagused

Kallas on veennud liikmesriike, et praeguse institutsionaalse korralduse probleemid ei tulene mitte välisteenistuse struktuurist, vaid kehtivate aluslepingute puudulikust rakendamisest ja vajadusest loobuda ühehäälsuse nõudest. EEAS on tegutsenud 15 aastat, kuid on sattunud surve alla, kuna ei suuda piisavalt kiiresti reageerida muutunud julgeolekukeskkonnale, sealhulgas Ukraina sõjale ja Lähis-Ida konfliktile.

Kallase vastuseisu peamiseks elluviijaks on saanud välisteenistuse uus peasekretär Kajsa Ollongren, kes on ringreisil EL-i pealinnades. Ollongrenil on kavas esitleda üldkoosolekul ettepanekut luua nõuandev töörühm ehk niinimetatud vanemate nõukogu, kuhu kuuluksid teiste seas endine peasekretär Belén Martínez Carbonell ja kõrge ametnik Charles Fries. Selle sammuga soovitakse reformiarutelu kontrolli enda kätes hoida ja vältida teenistuse täielikku integreerimist Euroopa Komisjoniga.

Muudatused otsustusprotsessis

Samal ajal on 11 liikmesriiki, teiste seas Berliin ja Pariis, allkirjastanud avaliku kirja, milles nõutakse välis- ja julgeolekupoliitikas kvalifitseeritud häälteenamuse kasutamist. See oleks oluline muudatus, kuna praegune ühehäälsuse nõue on korduvalt põhjustanud seisakuid, kui näiteks Ungari peaminister Viktor Orbán on blokeerinud otsuseid Ukraina toetamiseks.

Kallas nõustub vajadusega muuta välispoliitika operatiivsemaks, kuid leiab, et lahendus peitub olemasolevate õigusaktide paremas kasutamises, mis annaksid talle teoreetiliselt järelevalveõiguse komisjoni välispoliitiliste üksuste üle ilma radikaalsete institutsionaalsete muudatusteta.