Kaja Kallas soovib Euroopa Prokuratuurile õigust sanktsioonide rikkujate uurimiseks

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas tegi ettepaneku laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust, et ühtlustada Venemaa ja Valgevene vastaste sanktsioonide täitmist. See samm võiks võimaldada piiriüleste rikkumiste tõhusamat menetlemist, mis on seni sõltunud liikmesriikide erinevatest seadustest.

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas on käinud välja algatuse, mille kohaselt võiks Euroopa Prokuratuur (EPPO) saada volitused Venemaa ja Valgevene-vastaste sanktsioonide rikkumiste uurimiseks.

Rõhutas Kallas vajadust tõhustada sanktsioonide jõustamist. Praegune süsteem, kus vastutus lasub liikmesriikide siseriiklikel õiguskaitseorganitel, on killustatud, sest riikide õigusaktid ja tõlgendused sanktsioonide vältimise osas erinevad märgatavalt.

Uus roll prokuratuurile

EPPO praegune tegevusvaldkond piirdub peamiselt organiseeritud kuritegevuse, rahapesu, korruptsiooni ja piiriüleste pettustega. Kallase plaani kohaselt laieneks asutuse pädevus ka neile isikutele ja ettevõtetele, kes aitavad sanktsioneeritud üksustel keelatud tehinguid sooritada. See võimaldaks prokuratuuril tegutseda üle kogu Euroopa Liidu, sõltumata sellest, millises liikmesriigis kuritarvitus aset leidis.

Kuigi ametlikke detaile pole veel avalikustatud, on liidu eesmärk sulgeda augud, mida kasutatakse Venemaa nafta- ja gaasiekspordi, finantsteenuste ja krüptovaluuta vahendamiseks.

Sanktsioonide kehtestamise taust

Selle aasta juulis jõustus Euroopa Liidu 14. sanktsioonipakett, mis kehtestati pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Need piirangud on suunatud strateegiliste sektorite haldamisele ning finantsvoogude kontrollimisele.

Senine praktika näitab, et paljudel juhtudel on sanktsioonide rikkumised jäänud nõrga kontrolli tõttu tähelepanuta. EPPO kaasamine võiks luua ühtse standardi ning vähendada võimalusi, kus sanktsioonidest kõrvalehoidjad kasutavad ära erinevate õigussüsteemide lünki.