Kaja Kallas ja Brüsseli diplomaatia: mida paljastavad 248 loetud teost?

Euroopa Liidu välispoliitika juht Kaja Kallas on tuntud oma süstemaatilise lugemisharjumuse poolest, olles alates 2017. aastast avalikult jaganud 248 loetud raamatut. Need teosed peegeldavad otseselt tema diplomaatilisi prioriteete alates Venemaa-Ukraina suhetest kuni Lähis-Ida konfliktideni.

Kaja Kallas, Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, on kogunud tuntust mitte ainult oma jõulise välispoliitilise positsiooni, vaid ka erakordselt süstemaatilise lugemisharjumuse poolest. Alates 2017. aastast on ta oma avalikes nimekirjades esitanud 248 teost, kusjuures alates 2024. aasta detsembrist on ta jaganud 52 loetud raamatut, millest suurem osa käsitleb rahvusvahelisi suhteid.

Raamatud kui diplomaatiline tööriist

Kallase lugemisvalikud on tihedalt seotud tema ametialaste väljakutsetega. Tema nimekirjades domineerivad teemad, mis on Euroopa Liidu välispoliitika fookuses: 24 teost Venemaa ja Ukraina teemal, üheksa raamatut Hiinast ning seitse Iisraeli-Palestiina konflikti käsitlevat tööd. Kallas on korduvalt rõhutanud, et raamatud on talle oluliseks lisandiks pikkadel lendudel ja kohtumistel, aidates tal süveneda keerulistesse geopoliitilistesse küsimustesse.

Tema lugemismuster järgib sageli tema diplomaatilisi visiite. Näiteks enne visiiti Sarajevosse võttis ta ühendust Rootsi endise peaministri ja kõrge esindaja Carl Bildtiga, et arutada tema 1998. aastal ilmunud memuaare Bosnia sõjast. Samuti luges ta enne Montenegros toimunud EL-i ja Lääne-Balkani tippkohtumist USA diplomaadi Richard Holbrooke’i memuaare, mis aitasid tal paremini mõista piirkonna ajaloolist tausta.

Autorite reaktsioonid ja mõju

Kallase huvi kirjanduse vastu on viinud teda kokku mitmete nimekate autoritega. Politoloog Ivan Krastev, kelle teost "The Light That Failed" Kallas on soovitanud, on märkinud, et kõrgel kohal olevad poliitikud otsivad raamatutest sageli vastuseid küsimustele, millega nad oma töös silmitsi seisavad. Kallas ise on öelnud, et varasemalt pidas ta välispoliitikat oma nõrgimaks küljeks, kuid on suutnud end selles valdkonnas lugemise kaudu oluliselt täiendada.

Kõik autorid ei pruugi aga tema poliitiliste otsustega nõustuda. Kuigi osa kirjanikest, nagu Nathan Thrall, on tervitanud Kallase karmi retoorikat Iisraeli suhtes, on teised, näiteks autor Kim Ghattas, kritiseerinud teda liigse passiivsuse eest Lähis-Ida konfliktide lahendamisel. See näitab, et kuigi raamatud pakuvad intellektuaalset tuge ja vaatenurki, jäävad lõplikud poliitilised otsused siiski praktilise diplomaatia ja riikidevahelise konsensuse raamidesse.