Kaitseväe juhataja Merilo sõnavõtt Pevkuri tagasiastumise teemal tõi Tallinnas kriitikat

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo avaldas arvamust, et ametist lahkuv kaitseminister Hanno Pevkur oleks pidanud jätkama valimisteni. See seisukohavõtt on tekitanud küsimusi sõjaväelaste sekkumisest poliitikasse, pälvides kriitikat nii julgeolekuekspertidelt kui ka poliitikutelt.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo avaldas Tallinnas seisukoha, et kaitseminister Hanno Pevkur oleks pidanud oma ametikohal jätkama kuni Riigikogu valimisteni. Merilo väitel oleks minister pidanud teda kavandatavast tagasiastumisest eelnevalt teavitama, märkides, et ta oleks üritanud ministrit otsusest loobuma veenda. Sõjaväejuhi sekkumine päevapoliitilisse küsimusse on pälvinud avaliku tähelepanu ja vastakaid hinnanguid riigi tippjuhtide seas.

Ekspertide ja poliitikute reaktsioonid

Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu hinnangul ületas kaitseväe juhataja selle sõnavõtuga oma pädevuse piire. Oidsalu sõnul on kaitseväe juhataja rollis ohtlik võtta seisukohta poliitilise vastutuse küsimuses, mis kuulub demokraatliku kontrolli alla. «Sõjaväelisel ekspertiisil pole erilist pädevust soovitada, kui suure kaalu peab demokraatlik süsteem sellisele vastutusele andma,» märkis Oidsalu, kritiseerides ka Merilo soovitust valitsuse personali osas.

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid nimetas Merilo väljaütlemist piiripealseks. «See tekitab vastakaid arvamusi selles osas, kas jooksvates päevapoliitilistes küsimustes on mõistlik vormikandjatel oma isiklikku arvamust või seisukohta sellisel viisil välja öelda ja kas sellega on kaitseväe juhataja ületanud piiri,» selgitas Kaljulaid. Samas rõhutas ta, et juhtumist ei tasu teha kaugeleulatuvaid järeldusi ega üle reageerida.

Taust ja sündmuste käik

Hanno Pevkur teatas oma tagasiastumisest kaitseministri ametist kolmapäeval. Otsus järgnes prokuratuuri teisipäeval algatatud kriminaalmenetlusele, mis uurib kaitseministeeriumi haldusala tegevust, tuginedes Riigikontrolli audititele. Üks oluline fookus on 70 miljoni euro suurusel ettemaksel, mille Eesti tasus India ettevõtjatele Ukrainale mõeldud mürskude eest, mida tarnitud pole. Selles asjas pole kellelegi kuriteokahtlustust esitatud.