Kaitseväe juhataja kindral Herem analüüsis Kiievis Ukraina sõjakogemusi Balti kaitsevööndi arendamiseks

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem külastas sel nädalal Ukrainat, et vahetada kogemusi riigi kaitsmiseks ja arendada Balti riikide kaitsevööndit. Visiidi käigus arutati kaitsetööstuse koostööd ning Ukraina õppetunde elanike ja taristu kaitsmisel sõjategevuse tingimustes.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem viibis sel nädalal visiidil Ukrainas, kohtudes riigi tippjuhtkonna ja Kiievi linnapea Vitali Klitškoga. Visiidi keskne eesmärk oli analüüsida Ukraina sõjalist kogemust ja integreerida need teadmised Balti riikide kaitsevööndi väljaarendamisse.

Koostöö kaitsetööstuses

Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky kohtumisel oli fookuses õhutõrje tugevdamine ja Eesti-Ukraina vahelise droonidiili praktiline elluviimine. Zelensky rõhutas, et kõnealune lepe võimaldab Ukraina relvastust Eestisse eksportida, luues Ukrainale täiendavaid ressursse oma riigikaitse toetamiseks. Samuti käsitleti uusi võimalikke panuseid NATO PURL-i algatusse.

Heremi sõnul on Ukraina rahva vastupidavus ja taktika elude säästmisel hindamatu väärtusega allikas. „Me peame kaitsevööndi rajamist Ukraina kogemusel vaatama tervikuna droonikaitsega. Mida terviklikum kaitse, seda rohkem aitab see säästa inimelusid,“ märkis kaitseminister.

Kaitse infrastruktuuri kaitsmine

Kohtumisel Ukraina kaitseministri Yevhenii Hmaraga keskenduti praktilisele kaitsekoostööle. Ukraina on alates 2024. aastast märkimisväärselt täiustanud oma kaitserajatisi, reageerides kiiresti muutuvatele lahinguvälja ohtudele. Hmara kinnitas valmisolekut jagada neid teadmisi ja teha tihedat koostööd Balti riikidega.

Kiievi linnapea Vitali Klitško tutvustas ministrile Venemaa rünnakute tagajärgi linna elutähtsatele süsteemidele, sealhulgas elektri- ja veevarustusele ning sildadele. Klitško rõhutas, et elanike evakueerimine pole lahendus, kuna see täidaks Venemaa strateegilist eesmärki muuta tsiviilisikud kaitsetuteks sihtmärkideks. Tema sõnul peab linn jääma elujõuliseks, kasutades varjendeid elumajade keldrites, kuna see lihtne meede on osutunud elupäästvaks.

Eesti abi mahud

Eesti on alates 2022. aastast panustanud Ukrainasse ligikaudu kaks protsenti oma sisemajanduse koguproduktist. Käesoleva aasta abipaketist on tarnitud või tarnimisel 73 miljoni euro väärtuses vahendeid. Järgmisel aastal on Eesti planeerinud Ukrainale täiendava 0,25-protsendilise panuse SKP-st, mis tähendab enam kui 100 miljoni eurost toetust. Suur osa sellest suunatakse Eesti ettevõtete toodangu soetamisse ja programmi „Build with Ukraine” arendusprojektidesse.