Kaitsepolitseiamet: rikkumisi põhiõigusi riivavates toimingutes pole tuvastatud

Kaitsepolitseiameti teatel ei ole viimase kahe aasta jooksul läbi viidud sise- ja väliskontrollid tuvastanud seaduserikkumisi põhiõigusi piiravates menetlustoimingutes. Järelevalve teostamisse on kaasatud üheksa erinevat institutsiooni alates kohtutest kuni riigikogu erikomisjonini.

Alates 2024. aastast läbi viidud põhjalikes järelevalvetes ei ole tuvastatud ei ole tuvastatud puudusi Kaitsepolitseiameti (Kapo) poolt läbiviidavates põhiõigusi riivavates toimingutes. Ameti pressiesindaja Marta Tuul kinnitas, et riiklik kontrollimehhanism on toiminud tõrgeteta ning õiguskantsleri 2025. aastal läbi viidud ulatuslik audit ei leidnud ametnike tegevuses ühtegi õigusrikkumist.

Kaitsepolitsei tegevus on allutatud üheksale erinevale kontrollinstitutsioonile, mille hulka kuuluvad nii valitsus, siseministeerium, riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, prokuratuur, kohus kui ka riigikontroll. Sõltumatu järelevalve eesmärk on kontrollida, kas erimeetmete rakendamine on seaduslik ja põhjendatud, kas avalikke vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ning kas asutuse töö on efektiivne.

Järelevalvemehhanismide toimimine

Järelevalve toimub mitmel tasandil ja on ajastatud vastavalt vajadusele. Näiteks 2026. aasta alguses kontrollis õiguskantsler politseijuhtide kaasusega seotud asjaolusid, samuti on siseministeerium alustanud auditeid, mis keskenduvad asutuse varade kasutamisele ja terviseandmete töötlemisele. Järgmine õiguskantsleri poolt läbiviidav suurem kontroll on planeeritud 2027. aastasse.

Kriminaalmenetluses on võtmeroll kohtul, kes peab eelkontrolli käigus hindama iga põhiõigusi riivava toimingu lubatavust. Ilma kohtu eelneva loata ei ole säärased toimingud võimalikud. Prokuratuur omakorda teostab pidevat järelevalvet jälitustegevuse seaduslikkuse üle, andes vajalikke kooskõlastusi või taotledes kohtult lubasid.

Riigikogu tasandil kohtutakse julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoniga regulaarselt. Käesoleva aasta esimeses pooles toimusid kohtumised jaanuaris ja juunis, kus arutati avalikkuses tähelepanu pälvinud küsimusi ja ameti töökorraldust. Juuli alguses külastas ameti peakontorit ka siseminister Igor Taro, et olukorraga otse tutvuda.