Kaitseminister Herem Tallinnas: Venemaa võib pärast Ukraina sõda NATO ühtsust proovile panna

Kaitseminister Martin Herem rõhutab, et Venemaa võib pärast Ukraina konflikti lõppu suunata oma strateegilised ambitsioonid NATO ühtsuse lõhkumisele. Eesti peab selleks tugevdama oma kaitsevõimet ja tagama jätkuva toetuse Ukrainale.

Kaitseminister Martin Herem rõhutas, et Venemaa võib pärast sõjategevuse lõppu Ukrainas hakata proovile panema NATO riikide ühtsust. Tema hinnangul ei pruugi Moskva eesmärgiks olla territooriumi otsene okupeerimine, vaid pigem liitlaste vahelise usalduse õõnestamine ja alliansi lõhestamine.

Heremi sõnul pole välistatud, et Venemaa testib teiste riikide, sealhulgas Eesti või Läti reaktsioone, kui Ukraina konflikt peaks peatuma või lõppema. Ta rõhutas, et Venemaa soovib võimu ja mõju, ning selliste eesmärkide saavutamiseks pole otsene maavägede sissetung hädavajalik.

Sõjaline valmisolek ja heidutus

«Ma ei ole kindel, et hullumeelset saab heidutada,» märkis minister võimaliku rünnaku ärahoidmise kohta. Tema hinnangul on ainus viis agressiooni ennetada tõsine valmistumine kaitsetegevuseks. See tähendab Eesti kaitsevõime arendamist, sealhulgas kaugmaarelvastuse soetamist, mis võimaldaks neutraliseerida ohte vaenlase territooriumil.

Minister lükkas ümber väite, justkui puuduks Eestil väikese pindala tõttu strateegiline sügavus. «Vastuseks: meil on strateegiline sügavus. Kogu Euroopa on meie tagala,» kinnitas Herem.

Toetus Ukrainale

Herem rõhutas, et Eesti peab jätkama Ukraina toetamist mitte vaid sõja pikendamise eesmärgil, vaid sooviga saavutada Ukraina võit. Ta lükkas tagasi mõttekäigu, nagu võiksid mõned liitlased loota sõja jätkumisele Venemaa kurnamiseks.

«Kui me paneme silmad kinni oma väärtuste ees, kaotame väga kiiresti kõik,» ütles minister. Tema sõnul näevad Eesti ja teised piirkonna riigid Ukrainat kui oma teist mina ning seetõttu on jätkuv ressursside suunamine vältimatu.