Kaitseminister Hanno Pevkur lahkub ametist: Eesti kaitsehangete ja raamatupidamise kriis

Kaitseminister Hanno Pevkur teatab ametist lahkumisest pärast ebaõnnestunud 70 miljoni eurost laskemoonahanget Ukrainasse. Samal ajal uurib prokuratuur kaitsevaldkonna süsteemseid raamatupidamisvigu ja puudulikku varade arvestust.

Kaitseminister Hanno Pevkur astub tagasi pärast avalikuks tulnud ebaõnnestunud laskemoonahanget ja riigi kaitsevaldkonna süsteemseid puudujääke. Viimaseks tilgaks sai 2024. aastal sõlmitud leping Itaalias registreeritud ettevõttega Datasel, mis kuulub India ärimeestele, kuid millel puudus eelnev kogemus relvastuse tarnimisel.

Eesti suunas Ukraina abistamiseks 70 miljonit eurot, mis pärinesid Euroopa rahutagamisrahastust. Ukraina relvajõud ei saanud lubatud moona õigeaegselt ning saabunud partiid olid kehva kvaliteediga, mistõttu Eesti lõpetas lepingu ja alustas raha tagasinõudmiseks kohtumenetlust.

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk põhjendas riskantset tehingut äärmusliku vajadusega, viidates suuremate tootjate hõivatud tellimusraamatutele. Endine kaitseväe juhataja Martin Herem nõustus, et olukorras, kus ukrainlased hukkusid, oli tegevusetus ohtlikum kui riskantse tarnija valimine.

Riigikontroll tuvastas miljardilise lünga

Sõlmitud lepingutega seotud vaidlused on vaid osa laiemast probleemist. Riigikontroll on pikka aega hoiatanud kaitsevaldkonna puuduliku raamatupidamise ja varade arvestuse eest. Riigikontrolör Janar Holm tõdes, et audiitorid ei suuda kinnitada ligi 1,2 miljardi euro väärtuses kaitseväe varade olemasolu.

Holmi sõnul ei tähenda see summa kadumist või vargust, vaid süsteemi suutmatust pidada arvestust tänapäevaste mahtude juures. Kaitsevaldkond on kasvanud, kuid logistilised ja raamatupidamislikud protsessid on jäänud ajale jalgu. Martin Herem märkis, et keerukust lisab korduv ümberarvestamine, kus ühe relvasüsteemi erinevad komponendid kantakse süsteemi erinevatel aastatel erinevate reeglite järgi.

Prokuratuuri uurimine ja vastutus

Riigi peaprokurör Astrid Asi on algatanud menetluse selgitamaks, kas raamatupidamisvead olid tahtlikud ning kas kontrollorganite eest on varjatud või hävitatud dokumente. Janar Holm rõhutas, et maksumaksja ootab kaitsekulutuste üle selget ja läbipaistvat kontrolli, eriti ajal, mil kaitse-eelarve kasvab hüppeliselt.

Kaitseministeerium on seisukohal, et vajalike logistiliste ja kontrollisüsteemide ülesehitamine on pikaajaline protsess, millesse tuleb investeerida sama jõuliselt kui laskemoona ja relvastusse.