Kaitseministeeriumi mürsutehingute skandaal ja kriitika ministri aadressil

Kaitseminister Hanno Pevkur on sattunud kriitika alla seoses 70-miljonilise ebaõnnestunud mürsutehinguga ja kaitseväe varude arvestusega seotud tõsiste puudujääkidega. Olukord on toonud kaasa terava kriitika koalitsioonipartnerite poolt ning alanud kriminaalmenetluse.

Kaitseministeeriumi ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse ümber on puhkenud suur mürsutehingute skandaal ning riigikontroll on esile toonud segaduse kaitseväe varude arvestuses.

Kriminaalmenetlus ja ebaõnnestunud tehing

Skandaali keskmes on 70 miljoni euro suurune ettemaks, mille Eesti riik tasus India vahendajatele moonasaadetise eest, mida pole tänaseni saabunud. Nagu selgus, puudus tarnijatel eelnev kogemus relvastuse müügiga. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse endine juht Magnus-Valdemar Saar kinnitas, et tehingu ettevalmistamisel olid teadlikud ja protsessi kaasatud nii ministeeriumi tippjuhtkond kui ka tollane kantsler Kusti Salm ja hilisem kantsler Kaimo Kuusk.

Lisaks mürsutehingule on Pevkuri positsiooni õõnestanud riigikontrolli aruanne, mis osutab süsteemsetele vigadele kaitsevaldkonna raamatupidamises ja varude arvestuses. Selle teema ümber kutsus peaminister Kristen Michal neljapäevaks kokku valitsuskabineti nõupidamise, paludes olukorrast ülevaadet riigikontrolörilt.

Poliitiline surve

Enne Pevkuri ametlikku teadaannet avaldasid mitme erakonna juhid arvamust, et minister peab vastutuse võtma. Tagasiastumist nõudsid avalikult nii Eesti 200 fraktsiooni esimees Toomas Uibo, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets kui ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Peaminister Michal märkis teisipäeval, et kuigi ta ei näe ministril otsest isiklikku süüd segastes tehingutes, on poliitiline vastutus vältimatu. Hanno Pevkur on juhtinud kaitseministeeriumi alates 2022. aastast.