Kaitseministeeriumi kantsleri ametist vabastamine Tallinnas tekitab vastakaid hinnanguid

Kaitseminister vabastas ametist kantsleri Kaimo Kuuse, viidates vajadusele tagada ministeeriumi ühtne juhtimine eelseisvate valimiste ja Venemaa võimaliku mõjutustegevuse taustal. Otsus on pälvinud tähelepanu nii võimaliku pretsedendi kui ka käimasoleva hankeskandaali tõttu.

Tallinnas toimunud kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuuse ametist vabastamine on toonud esile teravad vaidlused riigihalduse ja julgeoleku tagamise üle. Hanno Pevkur, kes on ametist lahkumas, põhjendas otsust vajadusega välistada sisetülid ajal, mil Eesti seisab silmitsi Venemaa võimaliku mõjutustegevusega.

Julgeolek ja valimistsükkel

Pevkuri sõnul on eelseisvad kaheksa kuud julgeoleku seisukohast kriitilised, kuna lisaks Eestile valmistuvad valimisteks ka Soome, Rootsi, Läti ja Poola. Valitsuse hinnangul kasutab Venemaa seda perioodi ühiskondade lõhestamiseks läbi «pehme jõu» meetodite.

«Kõik meie piirkonna riigid astuvad valimisperioodi ja nendes tingimustes püüab Venemaa meid igal juhul nõrgestada. Sealhulgas pehmete meetoditega. Seetõttu on praegune aeg äärmiselt kriitiline ja me ei saa lubada, et minister ja kantsler on pidevas vastasseisus. Eesti julgeoleku huvides on vaja tagada kaitseministeeriumi juhtkonna ladus töö, mis on võimalik vaid siis, kui minister ja kantsler tegutsevad kooskõlas,» selgitas Pevkur oma otsust.

Pretsedendi oht

Kogenud riigiametnik Marika Priske hoiatas aga, et kantsleri vallandamise asjaolud vajavad analüüsi. Priske rõhutas, et tippametnike poliitiline ametist vabastamine ei tohiks saada normaalsuseks.

«Loodan väga, et see, mis täna toimub, ei muutu pretsedendiks. Eestis on tavaliselt nii: kui üks selline skeem toimib, võivad hakata seda kasutama ka järgmised valitsused. Loodan, et sellele kohale asub erapooletu ja väärikas inimene, kellel on kogemusi juhtivatel ametikohtadel, ja Eesti suudab praegusest kriisist väljuda,» märkis Priske.

Hangete uurimine

Kaitseministri kohale asuda võiv Martin Herem on rõhutanud, et fookus peab jääma Eesti kaitsevõimele ja ohtude hindamisele, sealhulgas Venemaa võimaliku sõjalise jõu kasvule aasta perspektiivis. Samal ajal peab ministeerium tegelema ka varasemate tehingutega.

Kaitseministeeriumi ümber on kerkinud skandaal seoses laskemoonahangetega, mida on asunud uurima Euroopa Prokuratuur. Riigi peaprokurör Astrid Asu selgitas, et vastavalt seadusele kuulub Euroopa Liidu vahenditega seotud kuritegude uurimine Euroopa Prokuratuuri pädevusse.

«Kui Euroopa Prokuratuur alustab uurimist, on see nende otsus ja Riigiprokuratuur ei saa seda kuidagi takistada,» ütles Asu.