Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ei kavatse ametist vabatahtlikult lahkuda

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk teatas, et ei esita ise lahkumisavaldust, jättes otsuse uuele ministrile. Samal ajal jätkub töö 60 miljoni eurose laskemoonaostuga seotud probleemide ja kaitseväe varude inventeerimisega.

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk kinnitas, et ei kavatse vabatahtlikult ametist lahkuda, kuid möönab, et uuel valitsusel ja ministril peab olema võimalus valida endale sobiv meeskond.

«Ma ei kavatse ise lahkuda, see on ministri ja valitsuse otsus kantsler ametist vabastada,» ütles Kuusk telesaates. Ta on pidanud vestlusi kaitseväe juhataja Martin Heremiga, kellega tema sõnul on riigikaitse eesmärgid sarnased, kuid lähenemised nende elluviimisel erinevad.

Laskemoona hanke tagamaad

Kuusk tunnistas tõsiseid probleeme 2024. aasta augustis sõlmitud laskemoona hangetega, mille kogumaht ulatus 60 miljoni euroni. Toona valitses rindel kriitiline vajadus laskemoona järele ja otsused tuli langetada väga kiiresti.

Kantsleri sõnul ei suutnud tarnija lubatud tooteid pakkuda, mistõttu jäi kaup Ukrainasse saatmata. Probleemiks osutus puudulik dokumentatsioon, kuna ministeeriumis ei olnud toona sisekontrolliosakonda. Kuusk taastas selle osakonna tegevuse pärast ametisse asumist 2024. aasta septembris.

«Kui dokumentatsioon jäi puudulikuks, siis tähendab see, et ministeerium ei küsinud õigel ajal õigeid küsimusi,» nentis ta. Praegu püüab Eesti vahendite tagasisaamiseks kasutada nii kohtute kui ka arbitraaži abi.

Inventuur kaitseväes

Kantsler rõhutas, et probleemid ei piirdu vaid raamatupidamisega, vaid mõjutavad otseselt riigi kaitsevõimet. Seetõttu on algatatud laialdane varade ülevaatus.

Septembris algab inventuur Viru jalaväepataljonis, millele järgneb kogu kaitseväe põhjalik inventeerimine. Kuusk märkis, et vajadusel oleks pidanud teatud kitsaskohti lahendama palju kiiremas tempos.