Kaitseministeerium: Venemaa sõjalist ohtu jälgitakse Eestis ja naaberriikides pidevalt

Kaitseministeeriumi esindaja Gert Kaju sõnul püsib Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu intensiivne tempo, samal ajal kui droonirünnakud ja hübriidtegevus ohustavad üha sagedamini NATO riikide õhuruumi. Eesti ja liitlased on õhuturvet tõhustanud ning jälgivad olukorda reaalajas.

Eesti kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju andis reedel ülevaate Venemaa täiemahulise agressioonisõja hetkeseisust Ukrainas, mis on jõudnud oma 957. päevani. Sõjategevus on toonud kaasa märgatavaid julgeolekumõjusid ka väljaspool konfliktitsooni, sundides nii Eestit kui ka teisi NATO riike oma õhuturvet ja reageerimisvalmidust tõhustama.

Lahingutegevus ja kaotused rindel

Rindel toimub ööpäevas keskmiselt 240 lahingukokkupõrget. Kõige intensiivsem tegevus on koondunud Donetski oblastis Pokrovski ja Kostjantõnivka suundadele, samuti on pinge kõrge Harkivi oblastis asuval Lõuna-Slabožanske alal. Venemaa relvajõudude elavjõu kaotused püsivad jätkuvalt kõrgel tasemel, ulatudes üle 10 000 võitleja nädalas ehk ligikaudu 1500 sõjaväelase päevas.

Ukraina väed jätkavad strateegiliste sihtmärkide ründamist sügaval Venemaa territooriumil. Septembris on tabatud naftatöötlemistehaseid Moskva, Jaroslavli ja Samara oblastites ning Baškortostanis. Alates 6. juulist on Ukraina droonirünnakute sihtmärgiks olnud 412 energeetikaobjekti Krimmis. Samuti on Ukraina drooniväed rivist välja viinud ligi 300 alust Mustal ja Aasovi merel. Vastusena on Venemaa septembri jooksul välja lasknud ligi 1900 reaktiivdrooni, millest Ukraina õhutõrje on suutnud hävitada 60 protsenti.

Droonirünnakud ja regionaalne julgeolek

Venemaa agressiooni mõju ulatub üha sagedamini sõjapiirkonnast väljapoole. Sel aastal on Vene droonid rikkunud Moldova õhuruumi 39 korral. NATO riikide hävituslennukid on olnud sunnitud sekkuma ja droone alla tulistama Rumeenias, Poolas, Leedus ja Lätis, kusjuures mõnel korral on kolmandate riikide õhuruumi sattunud ka tiibraketid.

Poola on vastusena muutnud oma õhukaitsehoiakut, rakendades ennetavaid meetmeid ja lihtsustanud tundmatute õhuobjektide allatulistamise korda. NATO raames on kiirendatud ka Balti riikide õhuruumi kaitseks vajalikke otsustusprotsesse. Gert Kaju rõhutas, et Venemaa hübriidtegevus, sealhulgas sabotaaž ja ähvardused, on suunatud hirmu külvamisele, kuid Eesti jälgib olukorda pidevalt ja tõkestab rünnakuid vajalike sammudega.